Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
elavane, elavene elava|ne Jõe, g -se Jäm Khk Kaa Pöi Rei Koe, -ene Kaa Rei Kse Plt; elävä|ne Nõo Har Se, g -se Kuu Khn Kod, -vene KJn San Krl (hrl nominatiivis)
1. elus; elav(aloomuline) Ei sie `maltand `millagi vaid ega `paigal `olla, eläväseks jäi vana saat Kuu; `ükski elavane ing põle siin käind Koe
2. (hüüatustes; kirumissõnana) Mis sa elavane ing tahad tiha Jäm; oh sa elavane aeg Rei; Sina eläväne `Iesus, kui kõvadad sjõtad Khn; oh sa elävene; oh sa elävene kurat KJn; ossa eläväne rõebe küll, nüid om kõ̭ik aena ärä viinu Nõo; oh sa elävene aig küll San; ah sa eläväne t́siga Se
3. (intensiteedisõnana) a. päris, täitsa, väga elavane kott pime Jõe; elavane ull Jäm; nagu üks eläväne laug lõng, eietet; sa õled ike eläväne loĺl Kod; elävene äbemede Krl; `taaga os ollu eläväne hädä Har b. väga väike (kogus) ep tεε tast mitte midagid, mitte elavast `märki ta‿p anna Jäm; Peaks ma kohegilt kas vei ühe elavase pirekse peerupaltsami saama Kaa; Andis ühe elavase kistaka leiba Pöi; Seda oli nii vähe, seda `rohtu, üks elavene tilk oli Rei; üks eläväne jalg tämäl (väikesel linnul) ja varvas nagu nõul, aga elon; `lendäb nõnnagu üks eläväne maim Kod