Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
elavik elavi|k g -kku Lüg/-ä-/ Jõh(g -ku) elav(aloomuline) `suure `ahnusse ja `kiirussega lähäb, nagu põlema lähäb, sie käib `niisukese elävikku inimise `kõhta; on elävik `ninda kui tule säde; `luomad `nindasamati elävikkud; `kange elävik `kuerust tegemä ja Lüg