[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

ep1 ep (lausefoneetiliselt -p, -b) hv Kuu Jõh, S(äp Khk Krj Rei) hv Tõs Tor Hää Ris Kei Kos JJn Koe, Kod hv MMg Plt; (eitussõna hrl preesensis; preesensi eitusverb hrl sg 3. pöördega – Kod) ei ma‿p tia, kas ühäl `aastal sis üheksa `päivä - - `käisin `sõnniku `talgul `järsku Jõh; miks sa‿p pane ennast `riide mitte; äi ma‿p seda tεε Ans; misse‿p pole lüpsiaeg `varsti kää; ep joo änam, äi suitseda Khk; kas need eb lüpsa änam. – äi, need eb lüpsa Kaa; sest tööst ep oolita nönda kut [vaja] Pha; ma‿p `tohtind `senna `minna Pöi; ega ma säl `nälga‿p sure Muh; sai pεεl aidat, aga see‿p `muistend tänadaged Käi; ep põle näenu tend Hää; ma‿p saa teite `juures `istuda, juttu `aada Ris; nüid enäm ep lõegata `siŕpegä; me‿p pidä kodo sedä messässki; üks ep näe, tõene‿p kuule Kod

ep2 ep Kuu Trv Hls Krk Har(õp) Rõu (rõhumäärsõna) just, nimelt juut oli küsünd et näh, kui suur ep se tükk olema Kuu; neist viinakidest ep `viina tetti Hls; üit́s `ainuk poig ep tal om; kura kõrva peräst ma ep kuule Krk; Tu̬u̬ kivi pääl õp koĺgitigi˽`rõivõid Har Vrd -p