[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
abi|nõu no ega midägi old abinoud, `muutku tuli ärä `uotada - - [kuni] tuli tegi `väljä`puolt `ukse `lahti Kuu; Ju `sõnna üks abi nõu ka `leitakse, kaua ta (poiss) ikka pahandust teeb Pöi; nüid põle käsi`õngi εnam, nüid o teesed abinõud Muh; koduses abinõus (kodus) olid need mõrrad `tehtud Aud; nisuke abinõu, et siep `silma ei lähä JJn; lapsel muud abinõu ei õle, muku irise aga Kod; pańdid - - vajotadi kõvast rõugu `sisse. aga si on kõege parem abinõu marude `kohta Äks
käsile käsile üld
1. teoksile, tegemisele `Miestel on `metsa tüö käsile `võetud IisR; piab see töö käsile `võtma Khk; ma võta nüid uie töö käsile Muh; võta käsile ja tee `kähko ää see töö Mar; Mõni inimene võtab pailu `töösid käsile Han; Ma ei ole [tööd] vi̬i̬l käsile `võtnud, ei ole vi̬i̬l kätte `võtnud Hää; `võeti üks tühi põllutükk käsile, akati sial `mässama (künnihärga õpetama) KuuK; piaks selle aśsa uuesti käsile `võtma VMr; akkas `ühte tööd tegema, sialsamas võt́tis teise käsile Lai; lina om valmiss, nüid tulep lina`kakmine käsile võtta Nõo; Olõ˽veli nii es, et ma muidugu võta käsile ja ti̬i̬ nigu ma `arva vai taha Urv; siss piat hädä `riśtmine käsile `võtma ku˽näet et lat́s enämb elläʔ ei võtaʔ Har; kolmahhavvanõ jutt käsile `võeto vi̬i̬l Räp
2. pooleli, katki – Sa see töö jähi `sönna `eile öhta käsile; jättas jutu käsile Khk; ennest nagu jähi see jutt käsile Vll; kui külirind käsile jääb, siis jääb surma aud sisse Jaa
3. (noomimisest, arupärimisest, nahutamisest) Ma odan ta käsile, küll sie asi `klaariks tuleb Kuu; Võttab `poisid käsile iga `laubä, `poisid pole `süüdigi IisR; ma `võtsi tä käsile ja `prõmmisi tä läbi Mar; tahan ta kohe käsile võtta, või mis ta on `riakinud Sim; minu `võeti täna sial õege käsile Trm; küll esä ta viil käsile võtab Hls; ma võta ta käsile, ma taha tedä nõ̭nutada veedikese Nõo; võt́i ma timä käsile, ma timmä karisti ja noomõ Se
Vrd käsil1, käsise, kätte
5. käsitsi, kätega kεisid käsile reht `peksmas, mõisa villa `peksid käsile ää; lääb käsile kallale LNg Vrd käsilt
Vrd käsili
1. teoksile, tegemisele `Miestel on `metsa tüö käsile `võetud IisR; piab see töö käsile `võtma Khk; ma võta nüid uie töö käsile Muh; võta käsile ja tee `kähko ää see töö Mar; Mõni inimene võtab pailu `töösid käsile Han; Ma ei ole [tööd] vi̬i̬l käsile `võtnud, ei ole vi̬i̬l kätte `võtnud Hää; `võeti üks tühi põllutükk käsile, akati sial `mässama (künnihärga õpetama) KuuK; piaks selle aśsa uuesti käsile `võtma VMr; akkas `ühte tööd tegema, sialsamas võt́tis teise käsile Lai; lina om valmiss, nüid tulep lina`kakmine käsile võtta Nõo; Olõ˽veli nii es, et ma muidugu võta käsile ja ti̬i̬ nigu ma `arva vai taha Urv; siss piat hädä `riśtmine käsile `võtma ku˽näet et lat́s enämb elläʔ ei võtaʔ Har; kolmahhavvanõ jutt käsile `võeto vi̬i̬l Räp
2. pooleli, katki – Sa see töö jähi `sönna `eile öhta käsile; jättas jutu käsile Khk; ennest nagu jähi see jutt käsile Vll; kui külirind käsile jääb, siis jääb surma aud sisse Jaa
3. (noomimisest, arupärimisest, nahutamisest) Ma odan ta käsile, küll sie asi `klaariks tuleb Kuu; Võttab `poisid käsile iga `laubä, `poisid pole `süüdigi IisR; ma `võtsi tä käsile ja `prõmmisi tä läbi Mar; tahan ta kohe käsile võtta, või mis ta on `riakinud Sim; minu `võeti täna sial õege käsile Trm; küll esä ta viil käsile võtab Hls; ma võta ta käsile, ma taha tedä nõ̭nutada veedikese Nõo; võt́i ma timä käsile, ma timmä karisti ja noomõ Se
Vrd käsil1, käsise, kätte
5. käsitsi, kätega kεisid käsile reht `peksmas, mõisa villa `peksid käsile ää; lääb käsile kallale LNg Vrd käsilt
Vrd käsili
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|