Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
esä esä ?
Var eL(
j- Lei Kra; [
j]
eśä Lut;
eśä Se; [
j]
esa, ježa Lei);
edsä lstk Se1. (üks lapsevanemaist) isa esäd emäd eläve Trv;
esät emät `kolksive linu;
miul ei ole esät ega emät;
ta õpaśs mut esä `mu̬u̬du;
miu emäesä kõneĺ sedäsi Krk;
veli `olli ka `onte esä emä laits;
aga esäst emäst es pia nemä ligu `kumbegi Ran;
temäl `olli kaits `essä, oma esä ja esäk kah;
esätä lait́s Puh;
olliva ütte `essä (sama isa järglased); sõdse om esä sõ̭sar;
ma esäst (isa tõttu) ei tohi `anda latsele merästegi `rohtu;
kadunul esäl olliva suure abena;
vanemb tütär `olli `essä tullu, `õkva ku esä ku esä Nõo;
me `ütlime latsen iks esä ja emä Ote;
esä imäga˽lät́si˽`puhtille Urv;
vähämbä [lapsed] ei tiiä˽medägi imäst ei esäst;
ala minnü ei esä sõnna `vasta Har;
nigu esä suust maha sadanuʔ (isa nägu) PLv; imä ni esä `lät́si˽`tü̬ü̬hhü;
ku vannaessä es olõʔ, siss `üt́li latsõʔ umma essä iks esäss;
sjaal oĺl noid eśsi kah, kink pujaʔ sõ̭ah tappuʔ;
esäldäʔ lat́s Vas;
`väiku lat́s `ütless edsä;
eholik esä;
muku läki arʔ õ̭nnõ, sa olõt esä lubat arʔ Se;
taa maja om `antu jesast Lei;
`eĺli imä esäga jälʔ (muinasjutu algus) Lut;
ma jesält jäi veikene Kra Vrd ese2. (mitmesugustes ütlustes) a. (mõistatused) Esä oli pikka püssirauda, ema oli vinda-vända lauda, poja pulli-lullikse, tütre lita-lätaku = ahjuroop, leivanõu, -pätsid, õhukesed karaskid Krk;
Esä pikk kaal, emä laga magu, pojalatse pandaku = leivalabidas, -nõu, -pätsid Ote;
Emäl laga magu, esäl pikk sammas, latse üte ülbalise = leivanõu, -labidas, -pätsid; Esä pikk peenikene, imä lai lühikene, poja üte pikutsõ = hernekaunad Krl;
imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl = villa `kaaŕsmine käśsiga Har b. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) esä emä kahvel (käsi söömisel) Hls;
mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä, emä ärä ei ole söönü (öeld põhjuseta vihastajale) Krk;
`Kõikõ om, ainult immä ja essä om `puuduss (korralagedusest) Vas;
Esä maa ja imä kapsta pindre i̬i̬st (pilasõnad sõtta minnes) Räp | (vallaslapse isast) esä mõtsan pikän `persen Krk;
kos esä? [mõni julge poiss vastas] mul ei olõki essä, susi sittõ kannu `otsa, päiv `haudsõ `vällä Urv;
Kos esä? [vanasti] Mõtsast tull ja mõtsa läts Räp | (isa tähtsusest, armastusest jne) ku emä kooless, siss kooless kodu koguni ärä. ku esä kooless, kooless pu̬u̬ĺ kodu Krk;
emä koolep, esä sõgeneb (otsib uut naist); nigu esä i̬i̬n, nii latse takst `perrä Nõo;
imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villasalvõn Urv;
Esä, joia küpär pään, nika elät lastõ seän (hoia valitsus enda käes) Krl;
võõrass esä – Võhlu esä, uma esä – armu esä Har |
Esä kogub, poig pillab Hel;
midä esä `korjass, toda poig `laotass Rõu |
Esä iäss, poja põlvõss, tütrele viil tüküss aoss (vastupidavast asjast) Urv3. (kõnetlussõnana) a. peremees, -isa Kutskõ tõistõ esä tsialõ tsuskamma Vas b. vanaisa; äi mehe või naise vanempid - - mõni `ütleb `jälle esä ja emä Hls;
vanaesäd `kut́seme esä enne Kam;
latsõ˽ka kut́siʔ vannaessä et esä Vas; [lastel] Uma esä ja tõõne esä (vanaisa) Räp;
Kuʔ koh naase eśsä midä mańtsõt, siss õks `üt́let esä Se4. isa funktsiooni täitja a. mardi- või kadrisantide juht esä ja emä neil (mardi-, kadrisantidel) ehen iki Krk;
kui lätsivä `märti `aama, esä ja emä lätsivä i̬i̬n. esäl `oĺli kot́t kaalan Ran;
sõ̭ss [mardi] esä tegi `hindäle ku ta oĺl nu̬u̬r mi̬i̬ss, suurõʔ habõnaʔ Räp; [kadridel] Üt́s oĺl esä, tu̬u̬ oĺl `veiga hańdsakost tett. Esäl oĺl kühm säläh, habõna iih Se b. jumal `aitumma `taivatse esäle; [lapsi õpetati äikese ajal] `ütle iki jummal`essä, jummalpoig, eedä riśt ette Nõo;
`taivaesä, üleväne esä;
lät́s üless esä manuʔ (suri) Har;
iśä jummaĺ, iśä poig, hoia meid suurõ tuulõ i̬i̬st Se5. (loomadest) a. isasloom; isaloom ani naks munele, esä oid tedä; [tedrel] esä om must, iluss muruari pähän Hel;
ku tõene tuvike `otsa saab, üits kõ̭ik kas emä vai esä, siss tõene muretsena nii `kangede Ran; [peoleol] esä um ùhkõp, tu̬u̬l um kõllatsõp tu̬u̬ säŕk Vas b. isamesilane läsäʔ olõvat esäʔ Rap Vrd isa1
esä- isane, isa(s)- esämõtuss om must, `läükleje sule Krk; Esäkuĺu tege `ende ni laiass [ärritatuna] Hel; rüäl olna esä ja emä `äelmä segi Nõo; läsä ommaʔ esä mihiläseʔ Har; esäkahr Se