[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kabel2 kabel g kabla p `kapla Mar/n kapl/ Tõs Saa Trm Kod eL[kabõl, -ĺ spor T(kapel TMr), V(kapl Krl Har Rõu Lei Lut Kra; kabuĺ Kan; kaabõĺ Rõu) pael, nöör [kanga] lõpetse [ja] ürjätse kabla; `kaplega seotass sõkelavva ja `nitse ülesse; pane obene `kapla Trv; adra kabla; [telgede] jalgpuukabla Hls; `niitsme kabla; [telgede] jalglavva kabla ja kinnitse kabel, kaldsa, kördi, koodi, koti kabel; mine vahel kabel kaalast mul ärä ometigi (öeld tüütajale); egät sõna ei tohi kabla pääl panna ega tõess võtta Krk; si̬i̬ poiss om `õkva vana Oskari `mu̬u̬du, pane vai üte kabla `otsa; ei `tiiä kohe `meie jõmsik om `kapla `pantu, ommugu läits kotust ärä, aga mitte tagasi ei tule; esäkańepist tetti `kaplu ja `keidsi; `suvva kõrvust pannass kabla läbi, kutsutass aasanduse Nõo; `kapla pite kistass võrk iä ala Võn; orrega aetas nooda `kapla edesi jää all Ote; `kapla tetä ääpäidi, keerust keerutada kurapäidi Rõn; taalõ `kõlbass kõ̭ik, mis kabla pääl püsüss enne San; `nitse kabuĺ Kan; kińnitüs kabõl [telgedel] Urv; aaʔ tsuvvõlõ kablaʔ `perrä; kurapoole kapl Krl; mul om kabla kokku`laskmise päkk vällä˽`kaonuʔ; no‿m säärän elu, et panõ vai kapl `kaala Har; kablaldaʔ ei saaʔ `tsu̬u̬ga `jalga; Tet́ti katõ keeruga˽kablaʔ ja˽kolmõ keerugaʔ Rõu; lingu kabõl Plv; mõ̭nõl ommaʔ eläjä˽kabluh; Söögi ajal tulles öeldakse jakka jummaĺ ja sellele vastatakse kabõ̭l kaala kahitsajalõ Vas; tõõńõ om sullõ `kangõ sõbr niikavva ku pant sullõ kabla `kaala; `kanga alostus kablaʔ Räp; virnaśs (taim) `ümbre [vilja] lööse `kapla; kolmõst `häidest saa kabõ̭l; lehm om kablah; üle [noodaveo] kabla tohi‿i minnäʔ, sõ̭ss lätt `kat́ski Se || fig ni̬i̬ om üte kabla pääl (võrdväärsed); Kablale käsku andma (pooma) Krk; Jalaʔ kääväʔ `kapla, ma olõ nii väsünü Rõu; Kahö`kapla saa‿i katski lõigata. Õnnõtust ja kahjo saa‿i arʔ hoita Vas; igävene kablaharo `korjajaʔ (alandlikust inimesest) Räp Vrd kabla4, kablakas1

keerus1 keeru|s g -se Hää; -ss g -sse Äks M T, g -sõ Kan Krl, g -ssõ Urv VId(-o- Plv, -śs Räp Se); kiäru|s g -sse Kod; `kieru|s Kuu, `kiero|s Vai, g -kse
1. säie, keere, võrge Keerusi topitaks `praude vahel Hää; noh eintest sai keerutada nisukene keeruss Äks; kui keerust tetäss, siss üteldäss et `tõmba äste sikku Ran; Paklist ehk ravikist keerutedi keerussit, keerussega keideti lina puńte kinni Nõo; keerusse tetti pöörä pääl `valmis Ote; `kapla tetä ääpäidi, keerust keerutada kurapäidi Rõn; ta keeruss oĺl nii huba, et joba `väikese `tõmbamise `järgi katski läts Kan; keerusõ `laśti kokku, sõ̭s sai kõva köüd́s Krl; olõ keerussõʔ omma talvõl `uibidõ `ümbre Plv; `paklast höörätedäss kokko, tu‿om keeruśs; keerussõga köüdetäs `pundõ kińni Se || riba keerused, kellega maavikat `otsa `pańti, plekist `oĺlid Hää
2. heina-, linahunnik lina `kieros jo `pello pääl Vai; suur kaar `ainu `panti maha, tu̬u̬ keerutadi pulgaga `ki̬i̬rdu, siss‿sai nigu suur aena keeruss, aena tuut Ran
3. keerd, kruss, sõlm Vahel tegid `turskad ja `kammilad `verguss `olless `nindasugusi `kieruksi, et ole mies ja aruda `enne tükk `aiga sedä `kierust `lahti Kuu; `kütkel on `kieroksed sies Vai; käib kui kierus Iis || keeris tuule keerus võtab vett merest üles, ta läheb ühest kohast läbi, nagu nüür vahest Hää
Vrd keerd

kura|päidi = kurapidi võrget keerutadass ääpäidi ja kurapäidi Ote; `kapla tetä ääpäidi, keerust keerutada kurapäidi Rõn; kurapäidi kabla `saie kõvemba Urv Vrd kura|päie, kura|päitsi