Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kabel2 kabel g kabla p `kapla Mar/n kapl/
Tõs Saa Trm Kod eL[
kabõl, -ĺ spor T(
kapel TMr),
V(
kapl Krl Har Rõu Lei Lut Kra;
kabuĺ Kan;
kaabõĺ Rõu) pael, nöör [kanga] lõpetse [ja] ürjätse kabla;
`kaplega seotass sõkelavva ja `nitse ülesse;
pane obene `kapla Trv;
adra kabla; [telgede] jalgpuukabla Hls;
`niitsme kabla; [telgede] jalglavva kabla ja kinnitse kabel,
kaldsa, kördi, koodi, koti kabel;
mine vahel kabel kaalast mul ärä ometigi (öeld tüütajale); egät sõna ei tohi kabla pääl panna ega tõess võtta Krk;
si̬i̬ poiss om `õkva vana Oskari `mu̬u̬du, pane vai üte kabla `otsa;
ei `tiiä kohe `meie jõmsik om `kapla `pantu, ommugu läits kotust ärä, aga mitte tagasi ei tule;
esäkańepist tetti `kaplu ja `keidsi;
`suvva kõrvust pannass kabla läbi, kutsutass aasanduse Nõo;
`kapla pite kistass võrk iä ala Võn;
orrega aetas nooda `kapla edesi jää all Ote;
`kapla tetä ääpäidi, keerust keerutada kurapäidi Rõn;
taalõ `kõlbass kõ̭ik, mis kabla pääl püsüss enne San;
`nitse kabuĺ Kan;
kińnitüs kabõl [telgedel] Urv;
aaʔ tsuvvõlõ kablaʔ `perrä;
kurapoole kapl Krl;
mul om kabla kokku`laskmise päkk vällä˽`kaonuʔ;
no‿m säärän elu, et panõ vai kapl `kaala Har;
kablaldaʔ ei saaʔ `tsu̬u̬ga `jalga;
Tet́ti katõ keeruga˽kablaʔ ja˽kolmõ keerugaʔ Rõu;
lingu kabõl Plv;
mõ̭nõl ommaʔ eläjä˽kabluh; Söögi ajal tulles öeldakse jakka jummaĺ ja sellele vastatakse kabõ̭l kaala kahitsajalõ Vas;
tõõńõ om sullõ `kangõ sõbr niikavva ku pant sullõ kabla `kaala;
`kanga alostus kablaʔ Räp;
virnaśs (taim) `ümbre [vilja] lööse `kapla;
kolmõst `häidest saa kabõ̭l;
lehm om kablah;
üle [noodaveo] kabla tohi‿i minnäʔ, sõ̭ss lätt `kat́ski Se ||
fig ni̬i̬ om üte kabla pääl (võrdväärsed); Kablale käsku andma (pooma) Krk;
Jalaʔ kääväʔ `kapla, ma olõ nii väsünü Rõu;
Kahö`kapla saa‿i katski lõigata. Õnnõtust ja kahjo saa‿i arʔ hoita Vas;
igävene kablaharo `korjajaʔ (alandlikust inimesest) Räp Vrd kabla4,
kablakas1
keerus1 keeru|
s g -se Hää;
-ss g -sse Äks M T, g -sõ Kan Krl, g -ssõ Urv VId(-
o-
Plv, -
śs Räp Se);
kiäru|
s g -sse Kod;
`kieru|
s Kuu,
`kiero|
s Vai, g -kse1. säie, keere, võrge Keerusi topitaks `praude vahel Hää;
noh eintest sai keerutada nisukene keeruss Äks;
kui keerust tetäss,
siss üteldäss et `tõmba äste sikku Ran;
Paklist ehk ravikist keerutedi keerussit,
keerussega keideti lina puńte kinni Nõo;
keerusse tetti pöörä pääl `valmis Ote;
`kapla tetä ääpäidi,
keerust keerutada kurapäidi Rõn;
ta keeruss oĺl nii huba,
et joba `väikese `tõmbamise `järgi katski läts Kan;
keerusõ `laśti kokku,
sõ̭s sai kõva köüd́s Krl;
olõ keerussõʔ omma talvõl `uibidõ `ümbre Plv;
`paklast höörätedäss kokko,
tu‿om keeruśs;
keerussõga köüdetäs `pundõ kińni Se ||
riba keerused,
kellega maavikat `otsa `pańti,
plekist `oĺlid Hää2. heina-, linahunnik lina `kieros jo `pello pääl Vai;
suur kaar `ainu `panti maha,
tu̬u̬ keerutadi pulgaga `ki̬i̬rdu,
siss‿sai nigu suur aena keeruss,
aena tuut Ran3. keerd, kruss, sõlm Vahel tegid `turskad ja `kammilad `verguss `olless `nindasugusi `kieruksi,
et ole mies ja aruda `enne tükk `aiga sedä `kierust `lahti Kuu;
`kütkel on `kieroksed sies Vai;
käib kui kierus Iis ||
keeris tuule keerus võtab vett merest üles,
ta läheb ühest kohast läbi,
nagu nüür vahest Hää Vrd keerd
kura|päidi =
kurapidi võrget keerutadass ääpäidi ja kurapäidi Ote;
`kapla tetä ääpäidi,
keerust keerutada kurapäidi Rõn;
kurapäidi kabla `saie kõvemba Urv Vrd kura|päie,
kura|päitsi