Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
heietama eietama hajusalt eP(-d- Emm; -ämä Juu Kod KJn), `ei- Jõh/-mma/ IisR
1. takku (või oskamatult) ketrama; heideks venitama; võrget tegema jämed kanepi takud eietatse pööra peal Muh; Noored tüdrugud äi muista kohe ilusti eieta (villa kraasida) Emm; vanal aal eietadi takko (venitati pikaks lindiks enne ketramist või köie keeramist) Mar; ema eietab kot́i`lõnga; takust eietud lõng Kos; [võrke tegemisel] teine laseb `lõnga näpu vahelt sie eietab, teine `kierab; `linnas `laśti eietada [villa] Jür; kedervarrega eietasse `lõnga Amb; `pańdi takku eietama voki `piale JJn; mis te olete `jälle mul siin eietand (öeld, kui lapsed on vokiga mänginud); `kääva eietama Trm
2. pikkamööda või kaua tegema a. nokitsema; pikaldane olema, laisklema eietab tä kallal `peale, ei saa tänd `vaĺmis Aud;
mehed akkast `merre eietama, `sisse `lasma [
rulli keritud võrke]
Hää;
eietab kis naa viletsaste tieb Jür;
minä ei õle `õpnud eietämä, ti̬i̬n ruttu Kod;
kaua sa siin `mõtled eietada. liiguta vähä kärmemini, nii`viisi eietates sa ei saa saamaski `vaĺmis Plt b. pikalt või palju (üht ja sama) rääkima `Eietab oma juttusi ikke edasi ja tagasi, edasi ja tagasi IisR;
Kui jütujärje oma käde sai, eiedas seda öhtu otsa Emm;
küll nad täna eietasid seda juttu Kse;
eietäb kõnelda KJn c. palju sööma mis sa nii `kangest `eese `sesse eietad Mar