Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
halgas alga|s eP(h- Phl; g `alksa Koe Iis Kod), -ss Muh Trm Trv Krk Ran, g `alka; `algas Hlj, g `alka VNg(n `aalgas; g `alkse) Lüg(n `alkas), `alga Vai; algas Rei, `(h)algas Kuu, g -e; komp algasem Saa
1. kergesti lõhenev, lõhutav `Algas puu poleb plahinal `nindagu ole `korred; `Etsin `halgast notti, `miŋŋest sais `pirgu `kiskuda Kuu; üä `algas puu saab `piergu `tõmmada Lüg; teine [puuhalg] `jälle nii vesa, teine `jälle nii algas, lähäb kõlks ja kõlks [lõhki] Mar; nii algast puud ei ole kui lepp Tor; koredad puud on kõik `alkad, klopsi `teisi `lõhki et luśt Amb; ead `alkad puud, ead pieru puud Kad; `sirge `süiga on algas, lähäb `äśti `lõhki Trm; mõni puu o nõnna visa ja ki̬i̬rd, ei lähä `kat́ki, tõene o algas Kod; algas puu om lahe ja kõva Trv
2. kergesti murduv või purunev; habras, rabe, pude sie on `niisukene `algas puu, ei sie pia VNg;
see puu oo nii algas, ühna põlve taga murra `katki;
mool `olli elivandi luust kamm, aga `olli algas Muh;
jää alles algas, ei kanna veel `ühti Var;
meri akkab `alkass minema [
jäälagunemise ajal];
kõik asi kopitab, riie, nahk, puu, lähäb `alkaks; [
leib]
sai `seoke pehme ja algas Tõs;
Näpetest lõng paelu `alkam kui `vjõllõst Khn;
paakspud, `siuke räbal, algas, sita puu, temast ei `tehta midagi Pai;
pitkäd linad oo koredad ja `alksad, algas masindata Kod;
algass puu om pudeve, si̬i̬ ei anna `painude Krk || (lopsakast, tugevast rukkist, hernest jne) [
rukis]
õli jäme ja algas, tugev, lõegasid ku pajo`vitso;
ku õlid `puhtad `alksad `ermed, peksid kuadidegä. ku rohised, siis tallati obessegä Kod 3. piltl (inimesest) a. nõrk, jõuetu algas inime ei kanna tööd teha Tõs b. kerglane, tühine kes va `alkad inimesed oo, need oo va eblakad; on üks algas inimene, se kis paĺlo jutostab Mar c. onegi nõnna `alksad [silmad] piä piäl, lahked. `niskesse suure `alksa silmädegä Kod