Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
habelema abele|ma Jõh IisR Ote, -me Hel; habõlõm(m)a Kan Urv Har, abõ- Võn
1. uisapäisa tegema; tuuseldama ti̬i̬ kõrralikult, mis sa abõlõt tan Võn; habõli siin kolgan ja sääl, aga `sõski es saaʔ `asja kätte Kan; Olõʔ rahulik, ärʔ habõlgu Urv
2. ahmima Lehm - - abeleb `einu `süllest juba Jõh;
Lehm akkas nii abelema, kui `värskeid `einu `viisin IisR;
egaüt́s habõlõss ennedä, midä kätte saa Har