Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
hall1 all Hää, g alla Khk Pha Mär K Kod eL(h-), alle Trm; n, g alla Aud Pee Kad Sim Iis, `alla R(`h- Kuu)
1. sag pl külmunud kaste maapinnal, härmatis, öökülm `halla pidi hane nogass olema ja lumi `luike `tiiva all Kuu;
`ommiku õli kõva `alla maas Lüg;
rebased `aukuvad alla `aega;
alla külmad äp `kaugid see `aasta εε Khk;
alla kord iä piäl Khk;
aned lähvad, allad käivad VMr;
juba allad muad Kod;
ärä alladet vili, all om˽`kärpin Krk;
sügise käevä laorits ja `pärtlüsspäevä alla, võtava `kartuli päälisse ärä;
kevädetse alla Kam;
ei ole vi̬i̬l `alla ollu ei `küĺmä, selle ei läävä lehe puust Ote;
`kaonu˽nigu hommugunõ hall Har;
halla `võetu kaar;
kual `aiga talvõl um kars, tuul `aiga suvõl um pelädä `halla Rõu;
Latsõ jäävä halla pääle (
hilisest naisevõtust)
Räp;
`herne om `arki halalga `võtnuʔ;
haaheʔ lääväʔ, sis halla tulõvaʔ Se;
leib um hallaga haard, selle kaso‿iʔ Lut Vrd ald2,
alg2,
halle1 2. sie on `luomal üks vaiv, `üöse kui tuleb tämäle sie `aiguss, siis obone kisendäb kõhe, siis `üellässe, obosel on `alla ehk `allitus `seljäs Lüg