[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

hapatama apatama Hää Trm Trv T V(h-, -mma; apatõmõ Krl), appadamma Vai = hapendama miä appadan sene `piimä `vällä Vai; Kassukal piäväd apatõt (pargitud) nahad olõma Khn; mõisas apatadass angerji vedeliku sehes Hää; Linu ja kanepit oietas leon ja apatedas nii kavva sääl kui ta kiu luu küllest `valla apatap Nõo; Naha apatadass enne ärä kait́s nädälit rüäjahu ja soola apatusen Rõn; kusi `pańti pot́ti, pot́iga `lämmähe, lang `sisse ja `maarja iäga hapatõdi är Kan; Peenüt `leibä tu̬u̬d imatõdi ja hapatõdi Urv; `kaugõss sa˽naid tan nulgan hapatat (seista, vedeleda lased), naid ligõhõid sukkõ Har; karaśk um `hapnõmaldaʔ, vatsk hapatõt Rõu; vanast ja vanast iks oĺl hapatõt leib Räp; viiʔ piim `väĺlä, ar hapatat tarõh; `kaṕstit hapatõdass; vanast - - tetti hapatettu `võidu Se; hapatamaldaʔ (parkimata) nahk Lut