Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
hapatus apatu|s Khn Juu Trm Trv, -ss Hel T Krl Lei, -se; hapatu|ss g -sõ V(-śs); (h)abadu|s, -se Kuu(-kse) VNg; appatus Lüg(apa-) Jõh, -dus Vai, g -se; apa|tis hrv Mär, g -tise Vig(g -tsi) Kos, -d- Khk; apates Vig Kos, g -e Juu JMd Pee Koe; apats g -e Tõs PJg Tor Hls Krk, -i Pil; apat́s Hää KJn, h- Kan Räp, g -i; n, g apatse Pst Krk; n apats Vig SJn Hel, h- Plv Vas; g apatse Trv
1. hapendav või hapnev segu a. (eriti naha parkimiseks) odin nahad habaduksest `väljä Kuu;
apatuse tõrs, sääl `sõisas neli viis kuud, `suure `luoma nahk kuus kuud;
kus `lamba nahad sies õlid, sie õli appatus, tõist `üeldi `rohkemb park;
`taula tuli appatuses pidädä, salpiet̀ri `viega `liudetti ja tuha lehelise sies `pieti `pargis Lüg;
`kange apadise ais keis kihast `väĺja Khk;
ma ei kannata seda apatise `õhka Vig;
naha apatses paŕgitase `lamma `nahku Tor;
Värmiapatus - - vanaaegne apatus, ku ilma `ki̬i̬tmata värmiti. Kruusi si̬i̬s apendadi kusega Hää;
naha apatese tõŕss Juu;
naha apatse tetäss ivast, rüä jahu pannass, kaarajahu jah, `su̬u̬la jah;
miu esäl olli kait́s apatse `tonni Krk;
`panti naha `apnema ja sõ̭ss `võeti apatusest `väĺlä, ku karu `olli `valla;
tu apatuss tu̬u̬ kiśk tolle naha kestä `valla Nõo;
nahule ka˽tetäss niisa·ma `tahta hapatuss Har b. (leiva)juuretis `leiva, `kiisli abadus VNg;
Leib tuless kohe ärä `kasta, apatse peris kõhisep joba Krk;
leevä apatus om mõhõl Krl || toit leivajuuretisest (ja ubadest või hernestest –
Lut;
toit hapendatud rukki- või kaerajahust –
SJn Vas Vrd apand,
apandis,
apandus,
apants,
hapendis,
hapendus,
apetes,
hapnik,
hapu 2. mudane, porine koht; mülgas –
M V igävene apatse auk Trv;
Ärä sa nüid `ü̬ü̬si küll läbi su̬u̬ mine, si̬i̬ om jo igävene apatse, `sinna sa jäät Krk;
`tahraid om nigu apatus Krl;
kae˽ku˽vehmalõ lätt, siss om [
tee]
nigu hapatuss Har Vrd apandik,
apants,
hapnik 3. sõim a. Üks igävene apatõs, ḱõppu ei viisi Khn;
Lehmä apates on ennast vaia otsast `lahti `tõmmanu, võtaks neid apatsi küll Hää;
poisikeseapatsid KJn;
oh sa vana apatse;
ei tää, kus ta apats om lännu;
om si̬i̬ kuse apatse küll (
voodit märgav laps)
Krk b. lobiseja; lõuapoolik Oh saʔ igävene hapatus, mis sa ajat noid hapanuid juttõ Vas Vrd apat,
happ2