Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
hape (-)ape, (-)appe Khk Kos Kod Plt; ape Jõe Vän Pst, g ape Emm Hää Kod; g -appe Lüg
1. hapu aine, ollus Leva ape (
juuretis)
Hää;
apet `võetaks, aput leva tainast `võetaks kilet teha, `tehti leva `tainast kilet apega;
Suust ais `väĺla aiseb, si̬i̬ on `apnik, suust tuleb ape `õhku `väĺla Hää Vrd hapnik 2. sulp, (hapendatud) loomatoit vee hulka segatud aganatest või hekslitest ja jahust ape on aganatest sulp, `panna oled, `einad ja `praaga jahu segamini, `lehmad `süövad seda `puudusega Jõe; egä `lõuness `testi apet, `pańti aganid `tu̬u̬ver täis, siis `pańti kuum vesi `piäle ja `aaduma, `natke jahu `piäle ja kartulid raiuti `piäle; näd esid taha ku̬u̬ma vede apet, kuum vesi teeb aganad `vinskess ja libedäss. külmä vede ape one mure; `irmsass `lammad apet tahavad, aganaapet Kod; põhu puuduse aal tetas apet Pst