Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
haralik arali|k g -ku S(-lik, -lek Hi, h- Phl, -gu Rei, -ko Emm) Hää Saa Pil M San(g -gu)
1. adj,
subst =
haraline konna ośsad, aralikud rohud;
Kut tina `külma vette valati lei araliku `väila Jäm;
nii aralik oks, mette‿b lehe liidi ala Khk;
kahearalik ang Vll;
törva hark on suur haralek loom Phl;
aralik küla Saa;
võtnd ao virnast kolmearaliku ao Pil;
kaara om `äśte araliku ja terätse Krk;
`oslik vai aralik puu;
puu aralik San Vrd haruline1 2. hoogsalt tegutsev aralik saab iga `tööga akkama Jäm; siis oled ühe töö kallal aralik, kui sa paned `nelja `risti, kεεd laial, siis tuleb ka tööst midad `välja Khk