[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

hargutama argutama Hää Trv Nõo Ote, (h)argutam(m)a V(-tõmmõ Krl) hargitama, (jalgu, käsi) harki või laiali ajama; (silmi, suud) pärani, lahti ajama argutap pääle oma `jalgu Trv; Argutap saisten noid jalgu - - nigu rõugu redel jala arki Nõo; Hargut́ `hindä ärʔ, ku sõ̭ss `vanma ja `sõimamma `pü̬ü̬rdse; Misa˽tan hargutat, mine i̬i̬st ärʔ Urv; argutõss silmäʔ `vällä Krl; hargut́ `henne läve pääle laḱka, arvaśs et ma˽tedä `peĺgä Har; misa tah `jalgu hargutat, hargutagu ui nii, tõõsõ maha ai lavva `taadõ Se; näiʔ, ku hargut́ `hambaʔ vallalõ Lut Vrd hargutõlõma