Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
harjuke arju|ke(ne) Saa Kad Trm/-ŕ-/ KJn M(arjuk) T(-kõnõ; -ŕ- Võn), g -k(e)se, -k(õ)sõ; (h)aŕo|kõnõ V(haŕu- Urv Rõu, arjukõni Krl, [h]arju- Krl Har, harjo- Rõu, haŕö- Se), g -kõnõ, -ksõ; g haŕjokasõ Räp
1. =
harjusk arjuksed müisid juuda sitta ja `pergli `paska KJn;
vene arjukse - - käüsive rät́tege `kauplemen, sitsi rõõvast, vasiku `nahku `viisive seĺläge - - [
müüsid]
`liikvert, `pantsriivi, lagritset, sika verd Hls;
arjuk pand latse `kasti (
öeld laste hirmutamiseks)
Krk;
arjukese õegassiva, `ostke `suuri `nõklu ja sõrmussit, ange `vannu `arju ja arjassit Nõo;
aŕjukõsõʔ ańniva `kraami `mitmõt `mu̬u̬du. ku oĺl tsia `karva vai `vaśka `nahka, sõ̭ss vahet, ku es olõʔ, sõ̭ss oĺl raha iist müük Võn;
pakõʔ, aŕokõnõ tulõ Kan;
vanast meil harjukõsõ `kävve, siss nuil oĺl uma nelläkańdiline kaśt tett lõhmusõ koorõst ja kablaga `ümbre `pantu et `säĺgä sai võttaʔ. sinna `pańti uma paḱk `sisse rõõvast ja tsit́sirät́te ja `raudanõ `küündrepuu kaasõ pääle kabla alaʔ Har;
haŕokõistõ maalt Velikko takah ja koh nä oĺlivaʔ, `Pihkva takast kävevä Se 2. liikva, eeter – Har