[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

harkuma `arkuma Kam Urv, `harkum(m)a Kan Räp Se; `arkuda, (ta) `arkup Kam lahkuma, eralduma ei tiiä, kos ta ärä `arku ti̬i̬ otsa päält Kam; lat́s unõst ärä `harkunu (virgunud) Kan; ärʔ `arkunu karja mant Urv Vrd harahhuma, harahtuma, haratuma, harpuma