Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
Leitud 1 artikkel
harunema arunema Kuu Hlj VNg IisR hajusalt eP; pr arõna- Lei
1. =
hargnema Arunevad `aiad ja lagunevad kaduksed, kui peremiest ei ole Kuu;
sukk aruneb ülesse, siĺm on moas Juu;
köie ots on `lahti arunend JMd;
mis `riide serv arunema tükib, seda palistad MMg;
`oĺgikatuss arõnass vällä Lei || selguma, avalikuks tulema üks asi aruneb ja akkab `seĺguma Tor Vrd arenema3,
haruma 2. laiali, lahku, ära minema Teised jäid vi̬i̬l `istuma, minu arunesin ära. Nägu `ulka `aega ku̬u̬s ära `oltu, vaja arunema akata Hää || haraliseks minema puud arunevad ikka `mitme araliseks Juu