Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
haugatama auga|tama eP(`auga- KJn aoga- Kos aaga- Kod) Trv Krk, -tamma Har Rõu Lut, -tõm(m)e, -tõmõ San Krl, aoga- TLä(aaga- Nõo); `haugatama Kuu
1. kord v paar haukuma Küll see koer augatab, kelle `pihta końt kopsatab Han;
õlima tule all. õlesi kuul tullud, `koergi ei õlesi aagatanud Kod;
peni unest aogatab, näeb und, siss aagatab Nõo;
tulõ is kedägiʔ tu̬u̬ pini niisamadõ haugati Har Vrd haugahhama,
haugahtama,
haugahuma,
augastama,
vaugatama 2. (korra) järsult ütlema, nähvama, kõhvama ta augatab kohe nagu kuer mu `piale, `ütleb niisuuse näuh sõna VJg;
es `ütle midägi, augat́ paĺt `vastu Trv;
tu̬u̬ tütäŕ iks telle haugatass mõ̭nikõrd. ku midä um õ̭nnõ, sõ̭ss haugatass jälʔ et, misa teiʔ minnu siiäʔ `ilma Rõu