Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
haul aul g aulu S(ou- Jäm Emm Rei; h- Phl)
1. a. veeaur, aurusegune õhk; leitse aulu ajab välja paja kaase vahelt Khk; pani `keeba `aulu `vastu `silmi Mus; `oulu tuleb tuba Rei; `haulos ~ `haulas Phl b. (veekogust tõusev) audu, uhk meri `uhkab ka vahest, ajab `seokest `alli `aulu `välja `talve külmaga Khk; meri ajab `jälle surt külma `aulu `välja Mus
2. ving, karm `pörssad surid oulu käde Jäm; süte oul; oul akkas piha kinni Ans; aulu käde jääb, sureb ää, kui juba korra `joobund (minestanud) on Khk; Ahi ajab aulu tuba Kaa; saun veel `haulus Phl
3. piltl taal pole mitte meele `oulu pεεs Jäm;
pole `möistuse `aulu Khk;
Pole mette sääu `aulugid änam (
imestusavaldus)
Kaa