[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

ah ah üld

1. hüüds a. (väljendab konstateeringut, järeldust) ah ühe [laeva] `ostasimma `Loksald ja ühe `ostasimma `Suomest; ah sa toid lusika näha, `kellega `enne `süödi VNg; ah sedavisi Khk; ah nεh, siis sa oled obusega Muh; paruniproua `ütles: ah soo, või `vaesed inimest akkavad oma `lapsi koolitama Kos; neil põld [supi] `ulka midagid `panna. ah `kartulid nad panid `ulka ka KuuK; ah sina eidad sellesse asemele JJn; mis ta nimi nüd õligi. ah Juań jah Kad; ah sa olet kaali `lehti ka sekkä võtten Krk; ah nii oĺl tu̬u̬ asi Har b. (väljendab imestust, heameelt) ah kui ilus Kuu; ah mis kena uus luud sool on Khk; ah, sul on vürts`aineid JJn; ah sa jummaĺ, küll lauli ilosahe Se c. (väljendab rahulolematust, halvustust, kurjustamist, etteheidet, tüdimust) ah `tühja, kui minu `vennad `saavad elatu - - et eks siis mina ka saa VNg; ah, mis sa `räägid `niisukest juttu Lüg; ah, midä me neid `tuurasi viel akkamo rege panema, et tülist Vai; ah las `olla Khk; ah sa joobakas (koerast) Muh; ah sa tuline hölvet Phl; ah sa itsitad veel, ma sul `näitan Aud; ah, ei tule `kõiki kohe `miele JJn; ah sina vana `rentsel tuled `mulle seda `ütlema Sim; ah sa kuradi vaim, si̬i̬ (inimene) on muku maha lüädä Kod; ah mis sa jamad Lai; ah mis kardule ni̬i̬ om, `juśtku pirane Krk; ah serätse latatoora juttu vai `asja Ran; ah saʔ ilmanõ, et sa nii teiʔ Vas; ah sinno no olõmah Se; ah sa pakan Lut

2. (küsipartikkel) midä sa vahid ah, kasi kodo Lüg; [kuhu viin läks] ah viin, viin läks koa Raasiku `vaksali Kos; [mis tööd isa tegi] ah minu isa või Rak

lust luśt g lusti Sa Muh Han Kse Tõs M T, luśti Mär spor Pä, KPõ TaPõ KJn San V(lusti); lust g `lusti R, lusti Rei Rid Mar; n, g `lusti VNg Vai
1. rõõm, heameel; lõbu `nuore `rahva `lusti siel küll Hlj; Õli tasane nagu tua põrand, lust `niitada Jõh; pääd `öüräsiväd vaid `otsas suure `tantsuga ja `lustiga Vai; loomad olid nenda `lusti täis Khk; ulgus (reuma) `kontides, pole sandi ilmaga `lusti midagid Pha; `Lambad `kargavad `lusti, kõhud täis Pöi; nooremad keivad lusti `kohte peal Rid; tegi tööd kohe lusti päräst Tõs; luśtiga tikuvad laulud pääl; oh seda `luśti ja `rõõmu, oh seda pidu ja `põĺve Hää; aga need lähvad na luśtiga üpätes, ei tea, mis neid seal ees `ootab Juu; mis siis noore inimesel viga on, luśt on jo üheskoos `töötada Pee; soe ilm ja pääv paessab, kõhe luśt õvven `õlla Kod; si̬i̬ luśti asi, ega ta äda asi ole Pal; põld taga `aetud ega [tööga] tapetud, siis `ööldi et perse `luśti täis Lai; ma raspeldasin ta nii siledass, et luśt nähä KJn; nemä om lusti peräst sääl, nemä tandsive ja laulave ja mängive Trv; si̬i̬ inimene ti̬i̬ tü̬ü̬d lustige Hel; kangast vanutama `tulti ää meelega, t‿olli nigu lusti asi Puh; mõnikõrd sai nii illuss jalass, et luśt `kaeda; kos lastel `oĺli `luśti ja `rõ̭õ̭mu, ku kelk lennäss nigu tuul Nõo; ta `lusti täüś, mugu kiuhk inne Kan; ku˽ma nu̬u̬ŕ olli, siss ma niidi periss luśtiga `haina Har; ku himoga tü̬ü̬d ti̬i̬t, periss luśt, ei tulõ vallu kah `mi̬i̬lde Plv; ta inemise `pääle om `õkva luśt kaiaʔ, illos inemine Se; lusti 1. oma lõbuks ühe`kerra `jälle olimme `lastega mere pääl `ninda sama `muidu `lusti Kuu; näd läksid `lusti `sõitma, neil ei ole `tarbis `minna Mar; obene `panti [vastlapäeval] ri̬i̬ ette ja sõedeti `lusti, et nüid om kõik ilus ja võeva linad `kasva Ran; ma või sulle jo `lusti ka kirjutada Nõo 2. asjatult Nüid lendab vesi jumala `lusti minna Trm; mis ma siis `luśti issun Kod; lusti lööma ~ pidama lõbutsema, pidutsema `lähmo `lusti `lüöma Vai; noored keivad küla vahel `lusti `löömas, pill mäŋŋab ning Khk; tä ei tee tööd kedagi, lööb mud́u `lusti Tõs; siis kadrid küsisid, kas oo luba `luśti `lüia Aud; `luśti `lööma, üppämä ja `kargama Juu; lü̬ü̬b `luśti, `kargab kivi `õtsa ja `jälle maha, talleke kaŕjan Kod; vaest suve aal olli `seande mineḱ, `lusti `lü̬ü̬me Trv; seldsimaja man kääväʔ `luśti pidämäh Räp
2. tahtmine, isu sel on `ninda `kange lust `sinne `menna Hlj; `Jõude `seisand obune, `lusti täis, vahi et akkab viel `lõhkuma IisR; mool ei ole `lusti tulla Muh; `luśti kedagi nende meste järel põln Ris; nuored inimesed, `kange luśt `minna Jür; tal on `luśti teha MMg; mul ei olõ˽`täämbä `luśti kerikudõ minnäʔ Har
Vrd lustus(s)

lustus(s) `luśtu|ss (-st-) g -sõ Urv Plv Vas Se; p `luśtust Hls lust, isu, heameel mul õs olõ˽`luśtust midägi˽tetä `eieʔ Urv; ei olõʔ `õigõt `luśtust midägi tetäʔ Plv; kuis sul `lustus sinnä minnäʔ um Vas; olõ‿i täl tu̬u̬d `lustuist minnäʔ; luśtuss ja `rõ̭õ̭msuss ja `kergüss Se || vallatus uĺakud teeve `luśtust Hls

meele|hea 1. kingitus; pistis `moisnik - - toi korv olut `mieleiaks `suomlastele Hlj; kes ikke maa`mõõtjale säl `mieleiad tegi, sie sai ikke paremad `einamaad Jõh; `Kuoli`preilile `tarvis üks `kümme muna `viia `mieleiast IisR; jo‿se sellele meele εεd oli teind, äga see muidu poleks `öigut saand Khk; inimesed `keisid ja `viisid meeleead. üks viis `kindud ja teine viis sokid Mar; Kukepojad - - tapeti ää ja `viidi sakstele meeleiaks Kei; lastele tuuvasse meeleiad linnast Äks; Viis sõtsil leidirõõva meeleääss Hls; karjuss tei neele iki meeleääd, et siss jälle `palka määräti tolle `perrä Ran; ku midägi meeleääd ei anna, ega siss enämb tegemä ei tule kah Nõo; teḱk mullõ meelehääd, tõi rät́i Har; Kuʔ midägi parembat `asja tahat saia, piät meelehääd tegemä Vas || piltl `erne supp tahab vähäm meele εεd (rasva, liha) `saaja Khk

2. heameel, rõõm sain tast `rõõmu ja meeleead Mär; siis tõivad `jälle obusega poisi meeleiast kodu Iis

Vrd meele|hüva

meele|hüva meelehea a. kingitus; pistis `Annetud siis [lastele võrgukudumise eest] `mieleüäks - - suolvede `kastetud `leivätükk. `Kaige `suuremb `mieleüä old siis, kui saand void`leibä Kuu; miäleüväss annad lapsele `lällo, siis tämä ei itke Kod; Kiä tu̬u̬ õigõʔ meelehüvä vi̬i̬l är˽põlg Räp b. rõõm, heameel `läksimme kaik `suure `miele`hüägä merele Kuu

oh oh R S L Ha Jä VMr Iis Kod Pal Äks KJn SJn Trv Hls Krk hajusalt T V hüüds rõhutab, tugevdab a. imestust, üllatust; rõõmu, heameelt oh sina `kallis aig Kuu; ku sene ägedä `pääle tuleb `vihma, oh neid `sieni Lüg; Oh sina ime, kuda nied `naised `võivad `ninda litterdata IisR; oh sa `elduse `aiga küll, sai nähä sääl sedä kometi Vai; oh sa poiss, sääl oli kalu mällakili Jäm; oh sa `eldenes aeg Vll; `toodi üks kopikene sai linnast, oh küll see oli magus siis Pöi; oh kui jäme vihm Muh; oh sa paraku, kui pistis `joosma Mär; siis `tõśtsin ämmaeede üles, oh sina `oitku küll (tantsust) Kir; oh jessike, see oo jo Ann, mes sealt tuleb Mih; oh, küll oo ilusad linad Tor; Oh sa poiss, ma sain suure kingi Jür; oh missugune pia me eidel on JJn; oh mu jumal, sedä kärä ja mürä Kod; küll nad (hapukapsad) olid magus apud, oh sa `looja Äks; oh sa pime, küll on paks laaś KJn; Küll sääl sai ikki `naĺla, oh sa mu meie küll Trv; tu̬u̬ `polka `oĺli küll üits ull tands, oh sa pime, tandsi nii, et nahk säĺlän vatutab Ran; oh `taivakõnõ, no lugõ nigu vana venne paṕp Har b. kurtmist, haletsemist oh neid `aigo, ku neid akka `rääkimä Lüg; Oh pole see vana inimese elu änam `kerge `öhti Pöi; oh ma ole nii `aige `ühte `jooni Muh; äi lapsed pole `tohtind neid `kiskuda, oh igavene aeg Käi; oh mo ehoke Mar; oh, ma piä takatsi minema Tor; oh, küll on `raske Saa; oh oh oh, küll ma olen väsin Ris; oh ega siis põld masinad Hag; oh kus seda kala - - kus seda kala sis said KuuK; oh jumal, jäi teesekski päävaks, kis nii ruttu `välla sai ulga sõńnikud Pee; siis oh, olid jah `paĺlad jalad, läksid pinnad `sisse VMr; oh `oitku, kõik `üeldässe ärä Kod; oh neid (linu) on küll saand lahutata Pal; oh, kirik oli nii rahvast täis, kudagi `sisse ei pääsnd SJn; oh ma `vaeseke Trv; oh jumal paraku, mis elu miul om, miul om vilets elu Krk; oh te memmekesed, küll te `näete ka `vaiva Ran; oh kui vallus Krl; oh `lu̬u̬ja esä, no˽koolõsõ latsõ `näĺgä Har; oh jummal küll, `tervüt ei olõʔ, kõrvost ei kuulõʔ, `jalga likahta Räp c. pahameelt, etteheidet, kirumist oh tei sogedat Hlj; oh sa pagana poiss Lüg; `Sõuke inimese näsu et oh `oitku Pöi; oh sa kuramuse nupakas Muh; oh sa tuline elvet Emm; oh sa must kurat Mär; oh sa sõge oma jutuga Tõs; oh sa mädänd raebe Juu; oh sa pagan küll, kuda meelest läks ära JMd; oh pagan võtass Kod; `ü̬ü̬ssi lähme `väĺlä, oh sa kurivaim, tuline küĺm KJn; oh sa `saadlase eńg Ran; oh sa rigu, [laps] om söögi kõ̭iḱ põrmandule `aanu Nõo; oh sa va tikeläne, ta om mu asja ärä `võtnu Kam d. kinnitamist; lohutamist oh, mis sa muretsed Pöi; oh, kül‿me akkama saame Kir; õppijale `ańti niuke viletsam vikat - - oh‿se`aitab sulle küll Nis; oh ma olen pereme `juures‿vel lõigand sirbiga ja kõik Hag; oh `erned keedeti ikke lihaga KuuK; oh, küll me ikke saame, ära siis nuta sellepärast Amb e. soovi, igatsust oh `jeesus, tule abi Khk; oh et mette södasid tule end Käi

rõõm1 rõõm g rõõmu Muh Mar Kul Mär Kse Tõs Khn Aud Tor Hää Saa Kei Juu Kad I Plt KJn eL(n rõ̭õ̭m), `rõõmu Lüg, rõõmo Räp; rööm g röömu Jäm Khk Krj Vll Rei; rõem g rõemu LNg/-mo/ Rid Mih Ris JMd Tür Koe VMr VJg Sim Iis Plt, `rõemu Lüg IisR; rõim g rõemu Lut; riem g `riemu Kuu Hlj; ruem g `ruemu Jõe Hlj; n, g `riemu VNg, `rüemu Vai heameel; sellise tunde esilekutsuja Riem `rüövib une `ullemine kui mure Kuu; läks `suure `ruemuga kuo Hlj; `itkesin kohe `riemu perast VNg; kui `pilli äält `kuulen, sie on `ninda rõõm, et vesi tuleb `silma Lüg; miul oliks suur `rüemu, ku `saiksin pali raha Vai; mis `röömu see `soole teeb Khk; rõõm köib ühna ihust läbi Muh; nii `easte noor kui vana tunneb `rõemo kevadest LNg; kõik elu oo kurb, `rõõmu põle `miski aśja `juures näha Mär; ega se rõõm kaua kesta Kse; rõem lääb viimate kurbastusess koa Mih; lapsed ikke `tundvad `rohkem `rõõmu kui vanad Tõs; söö aga rõõmuga, kui su süda soovib Aud; jää sa `mulle, mina `sulle, siis on `rõõmu `rohkest `jälle rhvl Hää; süda peris karas rõõmust Saa; põle tal `rõemu `ühtigi enam Ris; koa rõemu pärast nutetakse JMd; kui kägu kukub raagmetsas - - siis teeb `rõemu Sim; rõõmud on kõik kadunud Pal; noor tüdruk, eks ta ole silmale rõõmust; vanast oli neid rõõmu `aśju vähe Lai; oh seda `luśti ja `rõõmu KJn; vaest laste rõõmust ka olet rõõmuss Trv; ää laits ti̬i̬b vanempidel `rõõmu Hls; si̬i̬ olli enne`aigune rõ̭õ̭m, mis sa enne rõõmustit, ku vi̬i̬l `rõ̭õ̭mu `kunnigil ei ole Krk; rõõmu peräst oless vai lakke karanu Ran; oh sedä `rõ̭õ̭mu ja äädmi̬i̬lt, mes siss `oĺli Puh; südä `rõ̭õ̭mu täis Võn; kõ̭kke näet elun, küll saat kannatada, küll saat `rõ̭õ̭mu tuta Rõn; rõõm tule meile ülevelt Krl; Rõ̭õ̭m ja˽murõʔ umma˽kat́sikveleʔ vns Rõu; võt́t jäl˽sõ̭ss päiviliisi ja prii inemisi, kes tuĺlivaʔ rõõmuga `tü̬ü̬hü Plv; oĺl sääne rõ̭õ̭m, et suurõbat `rõ̭õ̭mu saa ai ollaʔ, `mõtle˽kolm vannaimmä kõrraga˽śaal Vas; ta om `kurblik ja murõlik alate, tal ei olõʔ kunage `rõ̭õ̭mo Räp; piḱkäne ḱaŕk, olõ vaiḱ, pidägu‿i tu̬u̬d `rõ̭õ̭mu (lapsi keelates) Se; rõemuʔ ummaʔ - - pühä `aigu Lut