[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

hebu ebu Jõe SaLä Kaa Krj Pha Trm Nõo van Kam; ebo Kod, h- Plv Vas Räp Se; p ebu Vig, ebo Käi Mar Aud PJg

1. edev, kerglane, pirtsakas, eputis (eriti naine); peru (hobne) on see ka ebu tüdruk, mette ep vöi piret `pistagid (sõrmeotsagagi katsuda); ää olg sa ka nii ebu, ise vana inimene juba; tüdrugud ning perud obused on ebud Khk; keib naa‿t mis perse keerab taga, kes södist ebu [naist] `tahtas pidada Mus; Ebu olemisega tüdruk Kaa; pole see nii ebu kut sa `arvad. vähe ebu `vöitu Krj; mes mõni suurd naĺlad teeb sai eboks `üitod Mar; üks ilma ebu (lirva) ta ikke on Trm; kes uhkustass ennäst - - siss üteldäss: sa olet nigu ebu Kam; vana hebo, mis sa˽`hindä `näütlet tahan Plv; taa (hobune) nigu hebo om, `kargass kõkkõ; tu̬u̬ vana hebo `lat́sikõnõ Räp; `rõiva omma kõ̭iḱ vallalõ ilotahe, sa kui hebo taah `ḱäudõʔ, hebo `värki olt (öeld lohakale inimesele) Se Vrd eba1, epu

2. lapsed ika tegid `neari ebo: teina külite maha ja änna alone topidi `eino täis Käi; ma tee `soole takka ebo (säru) Mar; teesele inimesele ebo teha (nalja teha; peksa anda); tääl (joobnul) kohe teene ebo (mõnu) sees Aud