Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
hebu ebu Jõe SaLä Kaa Krj Pha Trm Nõo van Kam; ebo Kod, h- Plv Vas Räp Se; p ebu Vig, ebo Käi Mar Aud PJg
1. edev, kerglane, pirtsakas, eputis (eriti naine); peru (hobne) on see ka ebu tüdruk, mette ep vöi piret `pistagid (
sõrmeotsagagi katsuda);
ää olg sa ka nii ebu, ise vana inimene juba;
tüdrugud ning perud obused on ebud Khk;
keib naa‿t mis perse keerab taga, kes södist ebu [
naist]
`tahtas pidada Mus;
Ebu olemisega tüdruk Kaa;
pole see nii ebu kut sa `arvad. vähe ebu `vöitu Krj;
mes mõni suurd naĺlad teeb sai eboks `üitod Mar;
üks ilma ebu (
lirva)
ta ikke on Trm;
kes uhkustass ennäst - - siss üteldäss: sa olet nigu ebu Kam;
vana hebo, mis sa˽`hindä `näütlet tahan Plv;
taa (
hobune)
nigu hebo om, `kargass kõkkõ;
tu̬u̬ vana hebo `lat́sikõnõ Räp;
`rõiva omma kõ̭iḱ vallalõ ilotahe, sa kui hebo taah `ḱäudõʔ, hebo `värki olt (
öeld lohakale inimesele)
Se Vrd eba1,
epu 2. lapsed ika tegid `neari ebo: teina külite maha ja änna alone topidi `eino täis Käi; ma tee `soole takka ebo (säru) Mar; teesele inimesele ebo teha (nalja teha; peksa anda); tääl (joobnul) kohe teene ebo (mõnu) sees Aud