[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

heigu heigo, -u V

1. edev, kerglane (inimene); napakas heigo panõʔ ommõtigi naaʔ räbäläʔ säläst ärʔ Kan; taaʔ um heigo, heigotass ekä `mu̬u̬du, `rõivide ja jutuga Rõu; heigo mi̬i̬ss Vas; tuust inemisõst olõ õi t́aut́ miist, heigo om; heigo om ni heigo tüḱükiʔ; sust heigost saa no määne tüü teḱij Se Vrd heiga, heigonõ, eigukõnõ, heiku

2. edevus, kergemeelsus kiä `säärne heigonõ, heigot man om [öeld] vana huller Vas