helduss < helde 1. heldus, armulikkus see oo keik täma (jumala) `eldus, εt ma ika vel elaKhk; tä `eese `eldosest annab sedäMar; annab oma `eldusega kõik ääJuu; `eldus annab aga `nälgus näpissäb tagasi, nagu mõttegä tä annass, aga ei `täidi `andaKod; eks sa anna kui `eldus lubabLai; kes essä `austess, selle `vastu om jummaĺ rikass `eldusestHel; anna ku `elduss kannabNõo; Ku arm `heldüss kand, sõ̭s `murtsa mullõ ka˽pisu `saiaRõu 2. (imestust, ehmatust, hädaldamist väljendavates hüüatustes) oh `eldus kui paha sie (liha) `õmmetegi õliLüg; oh sa `elduse `aiga küll sai nähä sääl sedä kometiVai; oh `eldus aeg, sεεl peab rammu mees olemaKhk; Oh `eldus (jumal) keela sinaPöi; o `eldus, kus `sat́seJJn; ossa `eldus küll kuda ta nüüd nõnna läksVJg; sina `eldusIis