Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
helkjas `elkj|
as Kuu VNg spor eP(
-ĺ-),
-ss Trv Hel,
`heĺkj|
ass Rõu, g -a;
`eĺkj|
äs Kod(-
l)
, -ss Ran ?
Nõo Ote Krl, `heĺkj|
äss Urv Vas Räp/
-l/, g -ä; n `elkjä Hls,
`heĺkjä Se 1. tugevat valgust kiirgav; (kõrvetavalt) kuum või külm kui sihand `selge külma `vöitu on, siis `eetasse `elkjas ilm Khk;
päev om nõnda `eĺkjas, nüid ta kõrveteb küll `vihma Hel;
`olli sääne `eĺkjäss päiv, nii et `õkva nõrgass `võtsõ Ote;
päiv väegä `helkjäss, vihma sado tulõ Räp;
`väega `heĺkjä päiv om Se2. heledavärviline; helkiv, selge, särav; valkjas kaik eledad `riided one `elkjad VNg;
`elkjas koit, kui sihand `valkjas `kolne on Khk;
tule lilled oo `elkjad punased Muh;
`värvisin riiet küll, aga jäi nii `eĺkjad `võitu Mär;
kel `taeba `karva silmad oo, `elkjad sinised PJg;
Lapsel päris elkjad silmad, ei see põle aige ühti Jür;
tämä taht́ natuke `eĺkjamad riiet, õli pand pruovi `eĺkjama, aga `mussa ju̬u̬nt õli siden Kod;
varese kivi, `valge, `elkjä nagu laasi `mu̬u̬du Hls Vrd helgas,
elk2,
helkse,
helkäne3. hele, kõrge ja kõlav ukse link lõgiseb. `seuke vali `elkjas eal Muh;
si̬i̬ o õege `eĺkja iälegä Kod
helkjas- hele-, ere- `elkjas `valge ehk `elkjas sinine VNg; `elkjas punased lõŋŋad Muh; `elkjas pruun Rei; `eĺkjas sinine kuub Koe; `heĺkjass verrev Rõu