himulika < himu 1.himustav, himuline sie one imulikku laps sie `tahtu üht`puhku üht ja toistVNg; tä on kohejoonega üks õppimese emmolikMar; noored inimesed on selle jahi aśsa `piale imulikudPai; kits on imulik `jälle `lehtede `pialeLai; see on mul `ästi imulik (meelepärane) toitPil; si̬i̬ lait́s om raamadu pääl imulikKrk; ma liha `pääle nii imulik ei oleNõo; himolik inemine, ku raha`maŕki om, midä näge, tu̬u̬d ostSeVrdhimukas 2.ihar, himur `niisukene imulikku ja `kiimalust täüsVNg; poiste `piale oli ta (vanatüdruk) veel imulikPltVrdhimukas, himuline