Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
hing ing g `iŋŋe,
`inge R(
h- Kuu),
inge hv Hi,
L K I,
iŋŋe S(
h- Phl)
JõeK KuuK VJg;
ińg Vän hv San, g ińge Kod Pal Ksi; (
h)
ińg, (
h)
ing g (h)
ińge, -ng- V;
eng g `eŋŋe,
`enge hv Kuu,
RId(n -i VNg Vai,
-e Vai),
enge ?
Rei spor L(-
ńg- Mih Khn);
eńg g eńge,
enge M(
eng)
Krl,
eńge T(g eńgu, -ng- Puh)
Lei(
j-;
eńd) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)1. (hingatav) õhk a. õhk; gaas Toropill - - puhuti `inge täis Lüg;
pudeli `prunti on `liiga `arva, `lasko `enge läbi Vai;
pumbitase `toukrile `inge käde mere `pöhja;
töömes pudelis iŋŋe all (õhukindlalt) Khk;
maki orgiga torgiti makki, et ing `välja `tulli Muh;
orika põied `aetasse `inge täis Vig;
meri tahab `inge saada, [lahvandusest] aeab `sooja `õhku `väĺla Aud;
ing lööb pudeli puńni ää Tor;
tema ti̬i̬b `õlle ära ja paneb pudelitesse inge `alla Pal;
vaat ei peä `inge;
Mõned kuevatasid soolikad ärä, ajasid `inge täis KJn;
Küll on õllel `kange ing (gaasisurve) sees SJn;
nina `sõ̭õ̭rme om `kinni, mitte `piuksu ei tule `enge `vällä Hls;
piip kõvast täus topit, ei anna `enge läbi Krk;
õlu peäb eńge all `saisma Puh ||
fig Tütart oli inge (järelevalve) all oitud, aga na kui linna läks, kohe ukkas oli Han b. sisse- või väljahingatav õhk; hingeõhk Inimene eläb, sis eng käib `sisse ja `vällä Lüg;
ing ep taha kenasti läbi `kεia (raske hingata); selle ing piab eluaja `aisma, kis pisiselt lapselt sitta söönd on Khk;
`lastel `ööda, et ärge mette sööge mona ilma leivata, ing akkab `aisema Emm; Värskest lihast öeldi, et iŋŋe mekk on sees Käi;
`issa meie palve, lued ära nenna et sa mette ei `eńga, `eńge `väĺla‿i lase `minna Aud;
ei sua kõnelda. ing tuleb `väĺjä. kõri `kat́ki;
kas ta ingegä (söömata) eläb Kod;
paha ing käib suust `väĺlä KJn;
kel eńg aiseb, ütelts et ni̬i̬ `süäme kõrva lasev läbi mao `luhti Hls;
kellel kurgu liṕp `väike, sellel eńg aisess; [surija] tõmmaśs `seäsi `eńge üless poole, `alla poole ei lase suguki, vaaḱs `eńge üless poole Krk;
kui sa (rase naine) läät `mü̬ü̬dä [sõnnikuhunnikust], vahit pääle ja `süĺgät, siss latsel eńg aesana - - elu aig alb ais eńgel man;
ülesspoole kisub `eńge ~ `õngu - - nigu sureja vai `aige Ran2. hingamine; hingetõmme hing puhuduksis (hingeldades); Ing `kurgus id Kuu;
`eŋŋega puhub rakkule `õhku `sisse;
vahel `ummistab `nõnda `eŋŋe `kinni, et `muudku käriseb vaid Lüg;
Tuba on suitsu täis, oja ing kinni. Katsu iŋŋest kinni pidada Jäm;
paneb iŋŋest `kinni Vll;
ing jäeb pakile (ei saa hingata) Muh;
ojad `inge tagasi, et äi `inga mette Emm;
`Jooksis nenda kut ing `andis Rei;
joose nõnna et [ei] saa `inge takkagi (hing kinni) Mar;
ing karjub sees [astmahaigel] Kul;
eng oo `rindus `kinni Tõs;
Poiss akkas `naõrma ning `tõmbas engegä levä tükü `kurku Khn;
mool matab inge `piale Pär;
inge sees on nii koledasti, matab inge `kinni Ris;
painakas - - käis `üesse kohe `tallamas, ei saand `inge edasi ega tagasi (hingata) VMr;
siis akas ińg `rohkem `käimä (hingamine muutus kergemaks) Kod;
ińg jäi `kurku `kinni Ksi;
lämmatav ilm oli palav, nigu inge `piale akkas; [kitsad rangid] `võt́sivad inge obusel `kińni Lai;
ing `kińni, ei saa `inge tagasi KJn;
taht iĺläksi minnä, enge nõal (hinge kinni pidades); enge `matmise `aiguss (astma); nüüd ta `tõmbass joba viimäst `enge (hakkab surema) Krk;
tu̬u̬ kes loeb nikerduse sõnu, piäb `eńge `kinni Ran;
engu mat́t `kinni, `astu es `saaki Puh;
juuśk nii et hingeldäʔ (hing kinni) Vas;
ju̬u̬śk niguʔ hińg rinnost väĺäh Se;
hinge kiskuma ~ vedama raskesti hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl Lüg;
`pouslahis obu vä˛ab `inge Khk;
Või ikka `viimaks vädas iŋŋe ää koa (suri) Pöi;
kut inimene soreb, veab `inge tagasi, äi saa `sesse änam `luhti vedada Käi;
ing on `kinni, kisub `inge PJg;
keha on siit paks, siis lõõtsu ja kisu `inge Äks;
viab `ińge nigu `paela läbi Ksi;
taa (vanamees) ei joua umma `hińge `kisku õiʔ Har;
hinge tõmbama 1.
(raskesti) hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) akkas `enge `tõmmama, edesi ja tagasi. akkab surema Lüg;
iŋŋe `tömbamine lihab `raskemaks Ans;
`tõmbab `inge, kui ing oo `kinni;
`inge takka `tõmbama (lõõtsutama) Mar;
`aige `tõmmas `inge viimast `korda Juu;
mea tulli ärä, miust jäi ta `enge `tõmbam Krk; [surija] naasi `hinge `tõmbamma Plv; 2.
(pisut) puhkama las `tembab vähä `hinge Kuu;
obosed `tõmmavad `enge tagasi Lüg;
ma‿s saa mette `inge tagasi tömmata Khk;
kus sa nii rutto `jälle lähäd `tõmma `inge takka vähä Mar;
lase natuke `inge tõmmata [hobusel] Kos;
es saa `engegi tagasi tõmmade nõnda `kangest mea joosi Krk;
kudass sa sääl `eńge `tõmbat, kui ärrä niidäp oolega i̬i̬n Puh;
Istu no ja `tõmba˽sa˽ka veidikenegi `hinge Urv Vrd hõng3. fig (puhkepausist, puhkamisest pärast pingutust) mies ise ka tieb `suitsu `põllu pääl. obone `tõukab `enge tagasi Lüg;
Sa ei `anna `mulle mitte `inge `mahku;
Ma ei õle tänä mitte `inge `mahku saand Jõh;
mette‿b saa `inge taga, nii tiius töö Khk;
Ka vanade inimeste eest olid jöulud kenad - - sai vähe `inge tagasi lasta Krj;
oled käind, siis pörmu `aega `puhkad, vetad `inge taga;
Raske töö juures peab vahest inge taha vetma Emm;
Nüüd peab küll natust `inge taga vedama, muidu äi `jäksa änam Rei;
võtab vahest `inge takka ja akkab otst `peale karima `jälle;
joose nõnna, et saa `inge takkagi Mar;
`uutkõ veid́okõsõ, `laske `hińge haardaʔ Se;
ühe hingega korraga, puhkamata; pidevalt, järjest `juosin kohe ühe `eŋŋega VNg;
kaks jaama vahet `söitas `ühte `inge ~ ühe iŋŋega Jäm;
räägib ühe iŋŋega `terve jutu εε;
virts tömmab ühe iŋŋega ennast täis Khk;
paastu `maarjabe omingu pidid ühe iŋŋega pinust `laasta tuppa `tooma, siis sui `leidsid mune Muh;
Ma pesi üheingega lounani pesu Han;
seĺg on nii valusaks jäänd, ma ühe ingega olin kõveras [kartulivõtul] JJn;
ühe ingega `kuanis kohe tuobi täie vett `nahka Kad;
ühe ingega `tehtud KJn;
ma joosi periss eńgpuhult ulga maad, üte engege Krk4. elu(avaldus) a. elu, eluvõime, -jõud (inimene, loom) Ing `oieti siess `kuiva `kuorigu ja `lahja vesi`kördi najal;
Kas olete jo oma sia ottand `iŋŋeld ärä (tapnud); `Hiŋŋe`vaara (eluohtu) enämb nüüd ei old Kuu;
tüö akkab juo `eŋŋe (tervise) `pääle `käimä Lüg;
ma võdin oma `iŋŋe pihusse (olin suures hädas) Jõh;
siä vihastud oma `eŋŋe siest `vällä Vai;
niid ing jähi `sisse (pahandades lapsele, kes sai oma tahtmise) Jäm;
see suits vötab iŋŋe εε;
pool `inges kala paadist `vöötud Khk;
vanaeidel pole iŋŋe `ilpu (elunatukest) sihes olnd Mus;
on‿se `inges alles Pöi;
surm o ühna suu `juures, a iŋŋe põrmuke (elunatuke) alles sehes;
visa kassi `persest ing menema;
nii kaua kut mul ihus o `inge, ma täna `teitid;
kaks kolm `päeva `piikus iŋŋega ja `surri ää Muh;
valvaskala püid peab väga hiŋŋe pεεl (elukardetav) asi olema Phl;
`inges pärast pannakse uśs [õnge] `otsa Rid;
tä aas `eese `inge `jälle (paranes); tänä akatse neid `ingsid `vällä `tõmbama (sigu tapma) Mar;
ega ma teda `inges peast (elusalt) änam `näindki;
nutab inge seest `välla ~ nutab `surnuks Mär;
Vedelad leeme`lörtsi sai mõne `luśka `inge pidada;
`Kange küha `aegas oo kua ing minemas Han;
nüid `peetakse inged sees nende `aŕstega Tõs;
Angõrjas nda vjõsada engegä Khn;
`inges anid;
inge vaemuga (elusalt) sain ära [sõjast] PJg;
Jusku vaim, et si̬i̬ eng aga vi̬i̬l si̬i̬s seisab;
Jalg sureb ära ja käsi sureb ka. Siis jusku sipelgad joosevad, kui ing (liikumisvõime) `jälle `sisse tuleb;
pole enge `põrmugi (elunatukest) sehes Hää;
kas sa saad vähä ehk `paĺlu [raha] aga ing sa saad ikka sees pidada Ris;
maha tapetud ehk `ingest peast `viidud [vasikad] - - turu `peale või `linna Rap;
`võt́sin ommiku ühe jänekse ingelt ära (tapsin) JJn;
madisepävast tõusevad `inge kõik loomad, kas `kärpsed ehk uśs Tür;
me küĺmetsime `paĺlalt nõnna et kas või ing `väĺla siest Koe;
ia miel et ing sies (öeld, kui küsitakse naeru põhjust) Iis;
kisendä kas ing ihoss jäägu;
kisendäs kas ińg (täiest jõust) Kod;
jäi ikki vi̬i̬l `inge ~ inge `sisse KJn; [lehm] tapeti ärä viimätse inge mineku aeg Vil;
kannatlik kavva eläs ja viletsil visa eńg Trv;
ka (kas) engest peräst tõid [sea] Hls;
sääl om eng kaalu pääl (elukardetav); ei võta mitti kübent [toitu], enge pidäde;
mis tast sitast nõnda kirut (nurud), ega ta mõni enge eläts ei oole;
pikken lei maja palame, `paĺle eńge saive `vällä;
mõni laits satass maha, om ilma engete tüḱk `aiga Krk;
see lämmi leib ja `värske või om meie eńge `tapja Hel;
mia rabeli nigu eńg oless `väĺlä `lännu Nõo;
visa minekiga hińg seehn Rõu;
ku jo [rase] om poolõh aoh, sis üĺdäss: [laps] om jo hińgeh Se ||
elamine, elu ülespidamine teenib `palja iŋŋe (söögi) eest Khk;
`Osta `kuskelt ei saa, `kaarisi inimestel põle, vabrikus tiha‿i saa - - eng päris `kińni Hää b. (taim jm) see puu töuseb veel `inge;
lassid `inges (kasvavad) puud pöllu ajaks Khk;
ing oo sees, aga edasi ei lähä (viletsast männist) PJg;
mud́u põle `inge soand `sisse [pisuhännale] kui pidi inimese verd `andma Kad;
puul om eńg [kohe] vällän – lase puul auk `sisse - - ja `peoge `su̬u̬la `sisse Hls;
kõŕs om pehme, juśt ku `enge ei ole sehen Krk c. (mitmesuguseis väljendeis) Saõmõ paha engegä (hädavaevu) `laidõ `alla torma`varju Khn;
är `pääsi vi̬i̬l kurja ~ poole engege (poolsurnult) Krk;
hingega 1.
eluga, elus(alt) kut potermańn `paĺjalt ära lihab siis [laeva]mihed aenult iŋŋega `pääsevad;
neid (vähke) saab ingega `katla `pandud Jäm;
nägi [meest] viimist kord vel iŋŋega Muh;
ta tuli tagasi ikka ingega sialt (sõjast) Ris;
engege latsek ollu ka joba - - kuus kuud [vana] Hls; 2.
(raskest olukorrast, hrl retoorilistes hüüatustes) koes sa iŋŋega lehed, piab `pεεle sii olema Khk;
kus sa lähäd oma iho engega Tõs;
kus sa iŋŋega pääsed piad elama VJg;
vilets on elädä, aga kus sa ikki ingegä lähäd KJn; 3.
kiiresti, hoogsalt Mis sa longid, astu engega;
Ära viida `aega, asu engega asja `juurde Hää;
engel 1.
elus `viĺjä `ańti, et sa aga ingel `seisid Kod; [põua ajal kängunud viljast] mis ike engel om, si̬i̬ akkass `viskame [kasvada vihma järel] Krk; 2.
(retoorilises hüüatuses) kus sa engel läät – miul ei oole `mintävet aset Krk;
poole hingega 1.
poolsurnud, -surnult poole iŋŋega `pääses `randa Khk;
`Näetsa kui vigaseks [teder] ennast ti̬i̬b, poole iŋŋega naagu oleks olavad `poegade `aegu Krj;
pole hiŋŋega vana loom Phl;
poole ingega jähi veel Mar;
mõrtsukste kähen ollu - - är `pääsi vi̬i̬l poole ~ kurja engege Krk; 2.
vaikselt, omaette Räägi väga, mis sa sedasi poole ingega podised KJn;
sooja hingega eluga, elusalt `pääsin soja ingega veel `lahti Mar;
saeme soja engega `kalda Tõs;
sooja ingega `piases viel kääst ää Kos5. elusolendi, hrl inimese surematu osa; ant ihu, keha `Ennevanast õlivad `valged `vorstid, veri õli ing, seda `süüä ei `tõhtind Jõh;
Ihu iŋŋega (täiesti) ukkas Khk;
Kui ing akkas ihust ää minema, siis `pöörti inimene seliti Krj;
Inimese ing `öötakse `peale surma veel nelikümmend ööd `päeva sii moa peal `rändavad;
Kui inimene surema akkand, `tehtud uks `lahti, siis ing soand `välja Pöi;
ing ja ihu väriseb sehes Muh;
hing on ema ihust juba so `sesse `pandod, aga vaim on hiljem;
nee (sandid) palusid `jälle `nende `hingede eest, kis raha `antsid Phl;
venelased olid selle viina järele nigu kurat inge järele Noa;
eńg ei `minne siiss ukka, kui ihu arida saab (peksust) Mih;
inimese ing ei `surrõ Khn; [enesetapja] `Ańdis oma inge kuradil Hää;
kalal ei ole `inge, temal on elu sies Ris;
vaim käib kodo, aga ing kodo ei käi;
kui ing lähäb juuress ärä, siis [inimene] oo `surnud Kod;
ega sa `enge omal ei saa, et sa puret Krk;
raha rikkus, eńge ukkus Puh;
jumala peräld eńg, kurja peräld kondi (ebameeldiva inimese surmast); inimesel om eńg ja eläjäl om eńg Nõo; [puugitegemisel] sünni selle eńge `pääle, kessi `sinnu enne tennu rhvl Kam;
sa ikõt nii et ińg lätt iire`mulku (öeld pilkavalt) Urv;
eläjäl om toss, inemisel hińg;
Opõtaja püünd inemiisi `hinge patust pöördäʔ;
poiśs oĺl vällä˽kooluʔ, hińg hiire `urgu, toss tuhatõrikõistõ lännüʔ Har;
imä õ̭ńniśt minno iho ja hińge poolõst Rõu;
ĺätt `põrguhe kõ̭õ̭ iho hingegaʔ Vas;
mi timä hingega `jeie üteh ja `seie (öeld kaotsi läinust); jummaĺ anna tälle `tu̬u̬hhu `ilma hinge ette (hingerahu); koes‿sa uma hingega `läädeʔ, patu`kuurma (patukott); last hoia˽ku `hińge (väga), a raputa ku `uibot Se;
ku ińemin kuolõss, sõss jeng lätt muidõ `jeńgi munu Lei;
kolʔ `päivä vahḱ hińg havva man; [surnust rääkides öeld alati enne või pärast nime] hing jumala `peŕrä;
hüä hing lätt `taivalõ;
luuʔ koolõsõʔ, a hińg koolõ‿iʔ; [hingedeajal] pallõldass `hińgi iist jumalalõ Lut;
hinge mäletama ~ pärima ~ ülendama (õigeusu kombe järgi) surnut mälestama ja õnnistama `tarvis `lassa oppetajal `surne `enge ülendä Vai;
jumal ülendagu tä `inge ning alandagu tä pattu Khk;
inge ülendus (surnu mälestuspalve kirikus) Pal;
jumal ülentegu esi temä `enge Hls; `
keŕksänt peränd [surnu] eńge jumalale;
`ütle jumala peräld miu suguvõsa eńg, ülendä suguvõsa `eńge, siss jääp pilli`puhkmine vakka [kõrvas]; ku kõru aap `pilli, siss ülendädäss surnu `eńge Nõo;
seh no sullõ seo, siss sa ülendät ka ta `heńge (öeld päranduse jagamisel) Rõu;
kas kadonu hing ärʔ om peritüʔ (surnu nimi kirikus teatatud); hinge perimine ~ peritsemine (2–3 kuud pärast matust) Plv;
`hińgi mälehtedäss;
kuvvõ nädäle `aigo `ku̬u̬ĺja umadseʔ õks `andva˽määnest `ku̬u̬ĺja `kraame määńtselle läsile naisilõ `hińge üleńdädä ja sandõlõ andass jah; [ema] pääle kerigo ao lõiḱ muna neläst`kümnest raasakõsõst ja jagi sandõlõ puja `hinge mälehtädäʔ;
jumalõ peri hińg täl, timä om `ku̬u̬luʔ Se6. fig (millestki kesksest või olulisest) a. (inimesele elutähtsast) See asi keis mul otse ööda, oort iŋŋepöhast läbi Kaa; [palderjani] Juurel on nii vahe erk ais et käib oort iŋŋest läbi Pöi;
nüid viśt lää eńg laiali, kõtt om tühi; [lapsel] `väikest viga midägi om, sõss rü̬ü̬ḱ nindagu eńg laiali Krk;
eńg nii tühi, et vahi `persest `siśse, am̀ba paestava (söömata inimesest) Ran;
hińgega `kauplõmma (liigkasu võtma) Se;
hinge alla ~ ette ~ sisse, hingele panema ~ võtma jne; hinge all olema sööma; jooma ei oda (
`viina)
`hiŋŋe sise Kuu;
`Viskas kõik kalad `inge `alle Lüg;
Küll sel õli juba asunik `inge all Jõh;
ta‿b vöta [toidu]raasustkid iŋŋele Khk;
Ma pole `meskid iŋŋe ligi vötnd Mus;
Pane see (õlu, viin) oort iŋŋe `alla Pöi;
ei tä võta mette `miskid `asja inge ette Mar;
muud `asja mette [raasugi] `toitu enge ette ei taha Tõs;
Miul ei lää si̬i̬ sü̬ü̬k eńge `sisse ka mitte Hls;
lassi `piimä ja karbi võid ma oma enge `sissi ei võta;
miu eńg es võta tat (vastumeelset toitu) `vastu Krk;
`aige ei maedsa, ei võta eńge `siśsegi midägi Ran;
Heedä hinge ala (öeld viinajoomisel) Räp;
hinge seest sööma ~ võtma kiusama, tüütama Vana`eide `lorbutamine süöb `iŋŋe siest Kuu;
Noored söid vanadel inge seest εε Emm;
sa võtad mo inge seest `vällä `eese riioga Mar b. eksistentsiks oluline nähtus, tegevus jm Pajud kasuvad `seikste nögude vesiste maade peel - - Vesi on ikka paju ing Kaa;
tä (lõng) oo mõnest kohast nii peenike, et põle `ingegi sees Mar;
küll aga `ketrab peenikse [lõnga]. ära ikki `enge `väĺla võta Hää;
mehil o nagu ing, tubak ja viin Kod;
obone oli minu ing kohe. taĺlitasin ala neid Plt c. korrasolek; töökorda panek; tegutsemishoog Eit saa ega saa `tüöle `hinge sise Kuu;
tuuligul on ing `välja minemas (laguneb); p‿saa piibule `inge `sisse (tõmbama); ma‿b saa obusele `inge `sisse (korralikult tööle või sõitma); p‿saa rakule `inge `sisse (korralikult valmis tehtud) Khk;
torupill `mud‿kui `üidis, ma `tõmmasi tale ikke koa `inge `sisse küll Aud;
ta ei saand `kangalle `inge `sisse (ei osanud kududa) VMr;
Tuulikuid põle vist rohkem kui veel kahel on ing sees Trm;
Mina `esti ei osand [võid] tehä, siis isä lõi inge `sisse. Temä osas nii `järsku üles-`alla `lüiä männäga, siis ku̬u̬r võttis kohe inge `sisse ja läks ruttu kokku KJn;
tulel om eńg `vällä lännu, ärä `kistunu;
puhass engege tuli `palli ümmer (lõi kõvasti välku) Krk 7. fig (viletsast või põdurast olendist) a. (väga kõhnast või viletsast olendist) `eŋŋe ei vie `kiegi (normiks ei võeta kõhna siga) Lüg;
muku sai si̬i̬ ing ärä räesätud (lahjana tapetud); nägid et, muku ińg (väga lahja) õli sul talleke, tagasi tuada Kod;
mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen;
Kadri om ka nõnda är kadun (kõhnaks jäänud), et paĺlass eng vi̬i̬l Krk;
Niguʔ hingetsänk (pikk ja kõhn inimene) Vas b. (väga vaesest või tühisest inimesest) `Andas `krundi ära - - Pärast vahi et omal ing `paelaga `kaelas IisR;
taal pole muud kut türa ning tühi ing Khk;
Sool pole muud kui süda, saba ja soe ing Rei;
se mees põle muud kui tühi ing ja türä taga Juu;
mes suss tappa! tühi ing, suala tüńn ja vana pindsakutükk Kod;
kehväl ike [muud ei ole] ku ihu ja eńg Hls;
vana inimesel ei ole mitte ku midägi, `paĺlald ihu ja eńg Puh;
nii jumalõpaĺlass, tel ei olõ mitte medägi muud ku hing ja `hammõ rüpp Har;
Esiʔ um hińg nööriga kaalan, a˽`tõisi um virk nägemä Rõu;
hing langagaʔ kaalah (täiesti vaene) Vas;
Ei olõ muud ku titt ja hing Räp;
täl mudgu paĺass hińg;
hińg om śeeh, silmä pääh, muud olõ õi täl midägi Se c. (kehva tervisega; väga haige, suremas) Omal ing `uule tukkames, aga viel `vannub `kurja Kuu;
veda juo kolm samu `henge `niidiga taga ja ka veel `uhke ike VNg;
sene eng on `justku `niidi `õtsas Lüg;
nii vilets, mis ing löŋŋaga `kaelas;
`umbest ing on `kontide vahel veel, nii `otsas `aige Khk;
kõik peab `jääma maha kui ing o keele peal Muh;
Ing niidiga `kaelas, sitaauk nööriga `seĺgas Han;
ing piiksub vel `kontide vahel, see sureb varsi;
mis sa teed ing ja elad (viletsa tervisega) Vän;
Eng niidiga ~ `viltse lõngaga `kaelas ~ eng minekul Hää;
kakestab üksinda `paĺke `tõsta nõnda et ing lõngaga kaalas Saa;
ing `niiti pidi sies;
ing paelaga `kaelas Kad;
ing ripub niidi õtsas Iis;
kõńd tõine, juśt ku eng oless londige kaalan ollu ~ londige näpu otsan;
mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen;
nõnda `aige ja ärä lõppenu, eng liigub kurja luude vahel vi̬i̬l;
si̬i̬ kuri eng paĺt keele perä pääl vi̬i̬l Krk;
eńg om täl niidiga kaalan, aga muku eläb;
mes mä elä, eńg om `persega `riibu, `mõtli et ma ärä koole Nõo;
Esiʔ um hińg niidiga jo˽kaalan, a udi vi̬i̬l tü̬ü̬d tetäʔ Rõu;
hińg nööräga kaalah Plv;
hinge heitma surema minu `sõprad on kõik juo `enge `eitaned Lüg;
Eile omiku `eitis iŋŋe ää Pöi;
lehm raband `jalga ja eitnd `inge LNg;
tema tuld tüölt kojo ja eit `inge Kad;
`tuńdi kaks on `aega kui eit́ `inge Kod;
eits `enge Hls;
tõist last kabelin `matse, tõene kotun `eitse eńge Nõo; [hobune] hiit́ hinge sial är, `pillu `maahha;
`hirmu ar, õt `tahtse hińge `väĺlä `heitäʔ Se;
hinge vaakuma 1.
pikalt põdema; suremas olema Õli juba `inge `vaakumas, aga ärä `püäräs (sai terveks) Jõh; [inimene, loom] vaagub eese `inge, ei tä sure ega elä Mar;
Lehm sõi vist `naelu `sisse, nüid vaagub `inge Han;
si̬i̬ one juba `inge `vuakman Kod;
ammu joba vaagup `enge Krk;
vana pernańe `vaakse `eńge San; 2.
u majanduslikult alla käima Mõni kolloo·ś vaagub kua `inge Han;
hinge (välja) viskama surema, kärvama kuer `viskas `enge `vällä Lüg;
enge juba `väĺla `viskanu Hää;
üks nuare ärrä (oiniktall) one ärä inge visanud Kod;
kevädi pidi kaśs inge `väĺlä `viskama KJn; [laadal hobune] iluss ku lihamägi, ku kodu saave, `viskab enge Krk d. (väsimusest; suurest pingutusest) eng oli kohe `kontide vahel `ninda `niidin `eina ärä VNg;
Kas vai rukki`leikuss, päiv palav, ing `ambas, oi küll sai `auvet;
Sai `tulla `ommiku `mõisast `reielt, ing niidiga `kaulas, ei `sõisand jalal Lüg;
`juokseb `ninda et eng `ambas Jõh;
`Juoksime `nindat `irmus, ing oli `paelaga `kaelas IisR;
`lintsi nenda mis ihu ing kisendas sees Khk;
karjob ühnä inge põhast (kõigest jõust) ja röögib Mar;
Kus poiss lidus lõõtsutades, vata et eng paelaga `kaelas;
Ing niidiga kaelas, ingeldab - - nägu tü̬ü̬ `raske või joosuga tuleb Hää;
kui kiire töö - - siis tehasse nii et ing `ambus Lai;
et hing armas sees kõigest jõust siis ta `panni naa `lingama et ing armas sihes Muh;
Joose naa‿t ing armas sees Lih;
Suure `tü̬ü̬ga `tõmma nii et eng armas si̬i̬s Hää8. (surnu) vaim a. vaimolend, kummitus sedä (kuusikut) `kartas `enne igä mies nagu `enge Lüg;
Kui `inged tulevad (hingedeajal)`riega, siis tuleb pikk ja külm kevade, kui `vankriga, siis soe ja varane kevade Jõh;
`ingede pää oli `talve olnd, siis oli `pandud `ingedele pudru Khk;
neli nädält sedä `enge `aiga om. võet `engi `vastu;
pimme udsu, sõss enge tulev `taevast;
enge tuleku päeväl olli viit `süvvä engedel ja mineku päeväl kah. enge saadeti ärä, tapeti siis üits lu̬u̬m, kas kana või;
ma oodi tat (teda) ku `enge, es tule‿s tule Krk;
keedetu `paksu jahu `putru, `pantu või `siĺmä, siss `viidu tareotsa pääle `engile `süvvä Puh;
eńge siss teǵevät toda `ilma alvass – ku na ulguva Kam;
pulkšti (kella) katõ`teiš́šüme `aigu `üöse jengeʔ `ḱäülese maa päl, t́egeva taad ež́ tü̬ü̬d, mia t́ekki jelleden Lei;
hingeʔ lastass `täämbä (hingedepäeval) vallalõ puolõst üüst puolõni päväni Lut ||
hingedeaeg Mihkle päeväst üits nädäl `eńgi, eńgist nädal märti Trv b. vaimuks maskeeritud inimene (hingedeajal) ku ma nu̬u̬r oli, siss ma käüsi ka engen. enge käüsiv vagaviisi - - mõnel olli piĺl man, mäńgs kannelt - - `laulsiv iki:
enge omma siiä saanu. `antke `engil ańnakiida, `antke `engil kanaliha, `katske karaskiida. kui ei ole aniliha, siss `antke `engil sia `ändä;
`võtsiv `enge aja `algusen, üits kolm `õhtud käüsiv - - mõni pańd kirmi suu ette. `ütliv iki:
lääme nüüd enges;
enge es tandsi, käüsiv üte mant tõise manu, [tahtsid] iki:
käkki, karaskid ja liha Pst9. elusolend a. inimene või loom, hingeline Üks väsümädü ing tämä oli;
iga ing toi kolm-neli `tündri `silku `kaasa `palgaks [kalapüügilt Soomes] Kuu;
küll on mones `vallas pali `vaisi `engesi Vai;
mis sa `piinad `ilma `süüta `inge Khk;
`Mihklipää `laupa `öhta siis karjased `otsisid ja ajasid veel `viimpse kui looma iŋŋe metsast koju Krj;
Piikund ing (väsinud, nälginud, poolhaige inimene) Pöi;
Mis teised ütlest seda ta tegi - - oli üks saamata ing Emm;
oo sool `põrsa ing maeas, põle sool `nälga `karta Mar;
Või säl sõjas neid `engi vähe `otsa saab Hää;
kõik viimane kui ing (inimene) oli kadund Juu;
siis käind külas `õmblemas kus põle mieste `ingegi old JMd;
`ükski ing ei tiand aimata VMr;
minä tulin kõege `enne. `tõisi ei õle mitte `inge Kod;
miul ei ole elävet `enge kodun;
üit́s `eńgig ei liigu (väga vaikne) Krk;
ma ole õnnetu eńg, ei ole omakest Hel;
turbavva, kammar om pääle kasunu, ku pääle läät olet kadunu eńg Nõo;
ta oĺl siss ärä lännüʔ kotust ilma hinge `ti̬i̬dmäldä Har;
ka taal hingel (joodikul) püsü üi midägi;
kotoh olõ õi ütte jumalõ `hingegiʔ Se;
meele (meile) katõlõ hingele saa viländ Lut || (hrl kiriku- või usklike terminoloogias) `Nõrkend ing (vähese aruga) Lüg;
ära kadund (patune) ing Jäm;
üks ära valitsedud ing Emm;
ärgand inged, kis akkavad jumalad paluma Los; äratud inged Plt;
patanõ ińg Krl;
nu̬u̬ omma kõiḱ `õnsa hingeʔ, kiä `taivadõ saavaʔ Har;
riš́tit (
j)
eńg Lei b arvestusühik (elusolendite, hrl inimeste loendamisel, maajagamisel, maksude määramisel) `eŋŋede vili õli sääl (magasiaidas), mehe`eŋŋe pääld õli juo ikke kuli rukkid `sisse `kasvand Lüg;
kui `palju neid inimese `ingesi teil on? viis `inge peret Vai;
`veisid viis `inge `lautas Khk;
`kirkonna iŋŋed (kihelkonna inimesed) Jäm;
vallamaks oo viis sada iŋŋe pealt Muh;
meite kihelkonnas kolmsada `inge Emm;
`ingede kirjudus (rahvaloendus) Rei;
kolmteist `ingsid kano Mar;
kas ingete järele on neid (koolilapsi) pailu Var;
No `metmes `enges (mitu) sul‿s neid (sigu) on Tõs;
metu `lamma `inge sa ületalve jätad Aud;
kodu `kasvasin, oli `kümme `inge pere JJn;
vallan eläb kolmtuhat `ińge;
pere õli kaheksa `vaimu – `inge Kod;
viie inge `pääle saab viis kilu `suhkurt Vil;
engede mass pannass engede `pääle Hls;
meil iga `aasta piät vallavalitsuse kätte engede aru [viima], kui paĺlu `eńgi sul sel `aastal talun om Hel;
egäl eńgel `olli viisteistkümme vakamaad. kutsuti Kääni eńge Nõo;
inemiisi `loeti õks hinge `kaupa, eläjeid `loeti tossu `kaupa Har;
suuŕ kruńt nelä hinge maa Se;
nääd́e hinge pääle (nimele) Kra ||
fig `meskesed suured pühäd. kolm `inge (päeva) peräkuta Kod10. inimese sisemine olemus a. sisemaailm; sisetunne, südametunnistus; teadmus Ei sen mihe inge uks `naljald irvagille lähe (ei avalda oma saladusi); `kuidagi on nie sügüsü `ehtud ka nii sügävälle igä `hinge vajund Kuu;
sedä (maagilist rohtu) piab `andama `ninda et tämä eng ei tia Lüg;
ing kiheles sihes (mingi mõte ei andnud rahu); oo sul midagi iŋŋe `teatavas Muh;
Joudnd seda ingest (iial osanud) arvata Emm;
Mo ing-vaim on sellest asjast küll `lahti Rei;
mo emä ei võind [teda] inge all (üldse) näha Kir;
Oleks ma engest või vaimust seda `täädnu;
Mis ta eng ja vaim küll `mõtles, ku ta `seukse pääteu ära tegi Hää;
jäta mu ing rahule, kuradi naakmańn Sim;
õleks ma seda ingest tiand ~ õleks mu ing seda tiand Iis;
ma ei saĺli teda inge `sisse (üldse mitte) Trm;
ilma inge `tiädmätä saen äbi Kod;
ta tahap rahu saia, et eńg ütel pu̬u̬l om;
ma es või engest arvade, ega mõtest mõtelte, et miul `seante küläline tulli;
miul es tule engest (sugugi) `mi̬i̬li Krk;
miä es tiiä eńgestki Nõo;
võit kõ̭nõlda nii paĺlö kui hing himostass Kan;
ku˽hińg `haigõ om, siss om hingel halu;
ma is tiiä tu̬u̬st aśjast medägi, mu˽hińg om tu̬u̬st vaga Har;
Taal naa˽hińgeaasaʔ umma˽lõdvaʔ (kergeusklikust) Rõu;
mi̬i̬śs tiiä äi˽hińgegagiʔ, mia naańõ tah kammandass Vas;
sul inäp `hińge ka olõ‿i seeh, ar olt uma hińge `andnuʔ, õt hooli‿i tõisist sukugiʔ;
kost saʔ mu hinge `sisse tiiät;
sa kui `hińge kaalut (usutled), sa usu‿i tõist;
proosta kõ̭nõlõss perämätsest hingest kõ̭õ̭ `vällä Se b. (meelepahast, vihastamisest) täis `iŋŋega (vihasena) Hlj;
ing täis sappi Lüg;
siis olid mehed `inge täis teise `pεεle;
tegi mo iŋŋe nii täis Khk;
Mees aes selged möga suust välja ja siis mool ing kerkis Emm;
aga mo ing `kerkis sees Mar;
aga mo ing oo täis ta `peale Mär;
Vaname ing karand täis Kei;
mis ei `meeldi, si̬i̬ aab üsna ińge täis Pal;
eńg saa ~ lää täis Trv;
eńg läits täis, vihast Ran; [tal] Karaśs hińg `hirmsahe viha täüś Rõu;
timäl siss lät́s jo hińg `väega tävvess Vas;
hinge all 1.
enda teada; südametunnistusel tämä piab oma `tieda, piäb oma `eŋŋe all sedä `asja Lüg;
eńge all mul ei ole saladust Ran; 2.
varuks, omanduses olõ õi `tingä hinge all Vas;
ar˽kõ̭õ̭ and mis hinge all om õnõ Se;
hinge peal(e) ~ pealt 1.
enda teada; mureks; südametunnistusel(e), -tunnistuselt `Räegi ära `inge pialt, läheb `kergemast IisR;
see‿b jöva midagid oma iŋŋe pεεl pidada;
komveki kot́t kipitses taal iŋŋe pεεl Khk;
tä (tema surm) läks teise inge `peale Mar;
sel on inge peal pakil kedagi Jür;
kiḱk na kõnelev mul ärä enge päält puha Krk;
mia ei naka enämb vanan `endä eńge pääle `võĺtsma Nõo;
`jäie esi `haigõss - - mul oĺl siss pu̬u̬ĺ [kudumata] sukka hinge pääl Har;
timä ar tuńnistass kõ̭õ̭ uma eho-hinge päält Se; 2.
varuks, omanduses mul ei oole `sentigi enge pääl Krk;
hinge peale käima süüdistama; kiusama; vihale ärritama käib `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj;
tä köib mo inge piäle, `kiusab mind Tõs;
si̬i̬ käup miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk;
hinge `pääle `käümä (süüdistama) Vas;
hinge taga ~ taha ~ tagant 1.
enda teada; südametunnistusel(e), -tunnistuselt Minu enge taga `seukest `aśsa ei ole, et ma `vargil läheks Hää;
see asi kipitäs `piäle inge taga Juu;
no pajata `välja mis sul inge taga on Kad;
ei olõ midägi hinge takah (südame pääl) Vas; 2.
varuks, omanduses(t) Pole `iŋŋe taga punast `krossigi;
`Viimase kobikani `ansin `iŋŋe tagant `väljä Kuu;
killel pole `miigid sugust iŋŋe taga, selle kääst pole `maksusid ka vötta Khk;
mitte vilja ega toidu ivakest põle enam inge taga Mär;
viimane `kopkas inge taga Kos;
nad norisid viimase peńni inge tagant `väĺla Sim;
tämäl ei õle inge taga `seńti raha, ei tükki `leibä Kod; [ta] Annass või eńge tagat ärä Trv;
eńge taga ta ei piä `endäl, nii `elde Ran;
`Väega˽`helde `käegaʔ, tiä `andsõ kas vai viimädse hińge takast ärʔ Urv;
mul ei olõ mitte medägi hinge takan süüäʔ Har;
Jätä‿iʔ hinge taadõge (mangub kõik kätte) Räp11. iseloom; tugev tahe; visadus on sel ka `inge seda `valmis teha Hlj;
`valju `eŋŋega obone Lüg;
Ise pisike, aga ing on ikka nii suur (väikesest ja väga tigedast koerast) Mus;
ergu engega, see‿i seesa pudelis ka vakka Aud;
Ma oma enge ja vaimu poolest ju ti̬i̬ks, aga ma‿i saa Hää;
si̬i̬ om üit́s ää engege inimene, eläve vaimuge Krk;
väegä visa eńgega, ei jätä enne `järgi, kui ärä om tettu;
siss ollit nu̬u̬r, eläv eńg seen Ran;
taa (viin) võtt iho`tervüse ni hińge rikk Vas;
hingele (südamelt) om hüä ineminõ;
pehme˽ki̬i̬ĺ pett, hää hińg and Se;
elust ~ ihust (ja) ~ hingest, hingest südamest, hingega, ihu (ja) hingega, ihul(t) hingel(t) jne kõigest väest; innukalt, agaralt Ei ole parada `meeste `korval `soudajes, ku pead elust hingest igä `tembama Kuu;
ühe tüö `küljes ole ihu ja `eŋŋega, et sais `valmis VNg;
tegi kõhe tüöd ihu `eŋŋe puold Lüg;
`jooskes keigest iŋŋest äga äi äs jöva Khk;
`Mõisnikkude `vastu ta oli kõigest iŋŋest Pöi;
seda õlut `aetse õte iŋŋega takka Muh;
on aśsa `juures ihu ja ingega, süle ja seĺlaga Tor;
tämä tast iho ingegä mennä;
mina saen `vandu iho-enge pualess (kõvasti vanduda) Kod;
tegi kõigest ihust ja ingest ~ ihu ja ingega Lai;
ta on ihul-ingel sääl `juures KJn;
ihuld engeld püünäb tüdrukut;
ma avitess kige ihu ja hingege tedä Trv;
ta püünäp nindagu ihust ja engest;
sellel ma os lännu, ihul engel (meeleldi) Krk;
püis kogu eńgest, aga es jõvva;
me nüpeldäme kõegest ihust ja eńgest ärräle `jäŕgi Ran;
temä ois Juhani poole kõ̭ige ihu ja eńgega Nõo;
ma‿less ihust ja eńgest tullu sinnu `kaema Rõn;
`tahtsõ ka perremihe pojalõ [naiseks saada], teḱk tu̬u̬d tü̬ü̬d `vaesõkõnõ kõ̭gõ ihu-hingega Har;
timä `väega taht, umast ehost-hingest;
kõ̭õ̭st hingest-`süämest `väega himostass;
tü̬ü̬d tege hingest ni `süämest;
hingest `süämest tä ikk `väega Se |
timä perämätse hingega vi̬i̬l haard tetäʔ vai püüdäʔ, perämätsest hingest haard tetäʔ Se12. midagi väikest või õhukest, kübe, raas; (eitavas lauses) sugugi, üldse mitte `naarid `kasvasid nönda suured, mineva sui‿s saa mette `inge ka;
pole söö `ingesid `liitis Khk;
Tedremadar on `söuke pisike peenike rohu ing;
Nee mõned männi ja kase iŋŋed mis seal (rabas) on nee‿b kasu puuks koa Pöi;
ei taha teisega `reaki, mitte iŋŋe sõna‿p lausu Muh;
suhkurt andass väga inge`ohtu (vähe) Kir;
sa `tohtind `ingegi ütelda Vig;
nied ühed enged (ühed ainsad) tal olidki, uiõd ljõnna `riided Khn;
akkasin `vaatama kas on pluomi `inge peal ka Ris;
ei õle `üste sõrmusse `inge minu majan;
minä ei õle ühelegi `inge `annud (kõnelnud), aga jutt oo väĺjän Kod;
nagu rida läks [puravikke] - - aga nüid, mitte üks ing Äks;
nii lambi laasi ei pia mitti `enge (purunevad kergesti) Krk || (võrdlustes) Nii peeniksed naelad just kut iŋŋed Pöi;
Minu [kedratud] lõng `oĺli ikki peenike ku ing Hää; [peenike koelõng] nagu üks ing `sisse kududa HJn;
sõgelased on ühed ullud – üsku ing ise, pienike Sim;
mõni kirp nagu ińg. tiĺlokene nõnnagu ińg Kod;
lõng on peenikene nii ku üks ing Ksi13. ujupõis kala ing. `niisuke ele rakk kala kohus VNg;
kala iŋŋeks kutsutess `säinasel keige `rohkem. iŋŋed kahe jätkuga;
Kui kala puhastad ning kala ing viŋŋub, siis saab kala veel Khk;
avi ing käib `mööda seĺg`roodo;
torsal on suur petk hing sees. `leika peege `katki, hing toleb `välja Phl;
kala ing, mis selgroo `külges on Rid14. (hüüatustes) a. (retoorilistes hüüatustes või küsimustes) appud `piimä ja `suolast `kammilast `korva ja, `leibä ja, mes sa viel ing `nouad Kuu;
kus sa eng lähäd. õled mul näppis Lüg;
No mis‿sa ing oleks `kostand, kut äkist oleks immu tulnd ületsitpidi `minna Ans;
Kus ta `vaene ing `sõukse ilmaga lihab Pöi;
kus `silda põle, `sinna ikke pannasse jalabud `piale. kuda sa ing ikke üle saad Kad;
oh ing alassa küll, si̬i̬ mi̬i̬s on ukan Kod;
kohe sa eńg lääd Trv;
oi armassińg, na˽saluvõ valusdõ San;
Vanast ummõldi, mõtlõ˽hing kõ̭iḱ `käegaʔ Urv;
Kui sa˽kulla hińg pant toolõ tiĺlu latsõkõsõlõ˽`kahrõ `rõiva `ümbre Rõu;
no mis sa, hińg, `mõtlõt ka, õt nii tiit Se || (viinajoomisel) Hing alt, uputus tuleb Trm;
Hińg hoiaʔ, huputuss tulõ Räp b. (kirumis- või sõimusõnana) `saadana ing, elu on jo `sellest `saate täis tema `pääle Hlj;
Ah sa katkend ing;
Oh sa arg ing, või pole `julgend `ööse `surnuaja juurest läbi `tulla;
Poiss kuri ing `toetas tagant `aknast ennast `sisse Pöi;
oh sa `põrgu ing Tõs;
kurat su iŋŋe `sisse JõeK;
katsu et sa va `prohvuse ing siit minema suad JMd;
oh sa `saadlase eńg Ran;
`ossa koradi eńg, kos‿sa lähät Nõo;
oh sa kuradi `saadani iho hing, `ütless muni kiä `hirmsahe vannuss Plv;
kurat, vehmer lät́s `kat́ski, ah sa hing Se15. Vähis`iŋŋes (hingpakkis) ruttasin kogu tie Kuu;
mes sa õled siäl masina all? surma ing (surmale määratud) Kod
hing2 ing g inge u Emm, L K I Hel, iŋŋe S VJg; ińg g ingi Krk; (h)ing, -ńg g (h)inge, -ńg- V; pl `inged Jõe Jõh IisR, `hiŋŋed Kuu; eng g `enge, `eŋŋe Lüg, enge Var Tõs Hää; eńg g eńge Trv T Krl Lei; `eng(i) VNg, -e Vai, g `eŋŋe; g enge Krk; pl enge Trv Hls Har/-eʔ/, -d Rid Ran
1. hrl pl (ukse, akna, voki tallalaua jne) kinnitusosa `Uksed `nelkuvad `hingil; kans `hingi˛ega pääl Kuu; sepp tegi liht`uksele `pitkäd `eŋŋed; vanast õlivad `ukse `eŋŋed puust Lüg; `suure `ingedega sie (kõrtsilett) `tõmmeti üless Jõh; ake keib `ingede `kaelas, siis ta liigub Ans; pisemate `kastidel olid nahk iŋŋed; ing oli nagadega pööna all ukse küljes `kinni. vahel oli ing pöönaks ka; laigastel olid raavast `tautud iŋŋed Khk; [kruustangidel] Teine mokk oli nahast iŋŋega teise `küĺges Kaa; Värav läind `ingede pealt ää; adra inged (aasad aisalaudade kinnitamiseks adervarrele) Pöi; sagarad oo pihtjala sehes ja iŋŋed o ukse sehes Muh; ukse inge `otsas ouk ja `panta sagara `otsast läbi; Keilutiaknad aa kahe poolega, keskeld ingede kohast körgem Emm; See (voki tallalaud) käib niisuguste `ingedega, et ta `liikuda annab Rei; päris vanaste olid kõik uksed tõmmata - - pärast`poole `tehti neid juba sagaratega ja `ingedega Mih; Oome pian `linna minema, ukse ja `akna `ingsid `tooma Tor; inged on ukse põõna pial. käivad tappide `otsas; inge sõrmus käib tapi `ümmer Nis; uks käib `ingede pial Kos; värävä inged one ukse ingedega `üste `mu̬u̬du Kod; ing ja inge konks Äks; vanast ollu usse sagara, nüid om enge Trv; ussõ eńged olliva sepä tettut, õhembast ravvast Ran; tõstamiʔ uiss `hińgi päält mahaʔ Kan; ussõl õi olõ `ińgi i̬i̬n Krl
2. fig (inimesest) litsi `endel õlaingist (õlaliikmest) käe maha; ku sa enge kottel (selga) lü̬ü̬t, sõss om `kange valu; aga om iluss `keŕge liigutusege, ku `eńge pääl kõńd Krk; Käü ku˽`hińgi pääl, mõista õi˽`jalga üless `nõsta ei˽maha˽`panda Rõu