[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

*hommen ommen (`o-) ILõ KLõ M T, ommõń (-n) San Har(h-), hummõń (-n) V, `uomen, -õn Lei homme tänä ei jõõda ärä tehä - - eks ommen õle jälle pääv Kod; küll ma `ommen tu̬u̬n Pal; ommen on `jälle `vihma oodata Äks; tule parem `ommen KJn; ommen siss panen ää tule `ahju Vil; mia looda, et ommen on ilus ilm Hls; ommen ommuku vara piap leib joba tett oleme Krk; kui ta nüid `ü̬ü̬se sula om ja `ommen ka vi̬i̬l sulatab, siss võtab selle lumekolsu ärä Puh; nüid om sedäsi, `täämbä eedävä `paari ja ommen lahutava; ma‿la kõdritse `erne ärä, siss saab suṕpi `ommen `ki̬i̬tä Nõo; `ommen nakame `kartuld panema Rõn; ommõń sinnu ei olõ siin, sis‿ma mõsõ `mõsku San; hummõń om kütüssele mineḱ Krl; sa lasõ uma imäl mu iist hommõń - - `kaŕja minnäʔ Har; `täämbä um pu̬u̬ĺpäiv, hummõń pühäpäiv Plv; hummõn saa `vihma Se; mi `uomen mõsõmõ Lei Vrd hommel