Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
kõrgats1 kõrgats g -i Nõo;
kõrga|
t́s g -d́si (-
t́si)
Har VId(-
dsõ Plv,
-tse Räp) (seen) kõrgatsi om kõ̭ige üle seene ike;
kõrgatsit kutsutass maa-alutse seene Nõo;
kõrgat́s om hu̬u̬nisa (hobusenisa), jääss kõvass,
nuuʔ `paukuva pańni‿bält välläʔ kah Har;
kõrgat́siʔ ummaʔ `säändse `valgõ seeneʔ ja väega ääʔ Vas Vrd kõrgass,
kõrgatuss1
köberlikanõ köberlikanõ =
köbärik huunisa om lehmä nisa `mu̬u̬du si̬i̬ń,
köberlikanõ nigu kõrv sisest Plv
körti,
körtih `körti,
`köŕti Kan Se(
`köŕte),
köŕtih Se1. krookesse, krousi meeste `hammil oĺl nii`saatõ olalatiʔ ja `köŕti aet kaala päält Kan;
käüss om nii `köŕti tõmmat;
käüss lät́s kõ̭ik `pruńte ja `köŕte käe pääl Se2. kipra(s), kortsu(s) rõivaśs om tõmmanu `köŕti,
vidä `rõival kui rõ̭õ̭ndõ ḱjördsoʔ `sisse;
su ots lätt `köŕti;
nõ̭na kisk `köŕti;
hu̬u̬nisa,
tu̬u̬ om kõ̭iḱ käb́räh ja köŕtih,
nikuʔ muna;
ots (otsmik) om köŕtih Se Vrd körtsu(s)
hoo|nisa (seen, hrl mürkel või kogrits) u̬u̬nisa kasvave `raendiku pääl Hel; keväde saab pedästigust u̬u̬`nissu ja u̬u̬-udarit Nõo; u̬u̬nisa om ää seene, noid ajava `mõtsa piti seenelise takan Ote; u̬u̬nisa, ega nu̬u̬ tõste seende `mu̬u̬du ei ole, no‿m nigu `lehtre jälle Rõn; hu̬u̬nisa - - nu̬u̬ omma armõdu˽hää˽magusa˽seeneʔ Har; hu̬u̬nisaʔ, pruuniʔ sääntseʔ, mõni `ütless `õkvalt, na umma `sääntse nigu hobõsõ nisaʔ Plv; kanarikka seeh om noid hu̬u̬nissu Vas; hu̬u̬nisaʔ omaʔ `korplikatsõʔ, lehmänisaʔ oma pikäʔ Räp