Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
ilm|maa (mõlemad osised võivad muutuda) maailm külab ilm-maa `käia annab;
ta pole `kuskis `ilmas-maas (kaugel) ko käind Jäm;
seitse last jähi `järge - - ilmmaa (võõrad inimesed) kasvatas pärast nee lapsed üles Ans;
Meite lapsed oo keik ilmas-maas laiali Kaa;
See on ei tia kust ilmalt-maalt kuuldud jutt Pha;
ehk olgo elm-maa ta `perse all küll (olgugi tal palju varandust); löö nõnna et kõik elm-maa must Mar;
ma [aja] lehe `võt́si, et siis kuule ilmast maast Aud;
eks ilmmua ole lai ja suur JMd;
sul `ilma moad (väga palju maad) kää Trm;
ilmast maast 1.
igalt poolt, kaugelt ega nii elmast maast ei olnd `lapsi [koolis] Rid;
kui katku aeg oli rahvas ärä surnd, sis oli siiä ilmast-maast `rahvud kokku korjatud Vig;
ilmast maast tuli [inimesi] kokku ussi sõnu `viima Kse; 2.
kõigest, pikalt-laialt (rääkima) Isased istusid ölleruusi juures ning larasid ilmast-maast juttu aeda Kaa;
teab elmast-maast seletada Mar;
pajatab ilmast moast kokku Trm |
Oh ta rεεgib keik ilmald maald kokku Käi;
jutustiv ku `ilma maad, kudass tuliännä käinu Krk Vrd ilmamaa