imetama2 (ta) imetabSaa; imetämäKJnTUrvRõu, -emeSan, -em(m)eKrl; ipf (nad) imetiʔHarimestama ja kõ̭ik imetänuva, et sina said nõnda ruttu `tervessRan; ma imeti ka, kona ta niipaĺlu abiss; oi sa pimmet, tu̬u̬ `oĺli imetämise väärd `õkvaNõo; kõ̭ik inemise imetesive˽tidäSan; sa mõistat paĺlu `laulõ, neo opõtaja olõss tu̬u̬d `väege imetenüʔKrl; `Nilbõga olõ õi tu̬u̬ sadamine no˽midägi imetä asi õiʔRõuVrdimehtämä