jälestamajäles|tamahvKhk, HääSaaJuu/-tämä/ hvKos, JürKadKrk/-teme/ 1.jäledust, vastikust tundma; jäledaks pidama või tegema Vingerja mägedel olnu poonu miis, jälestama aanuHää; paneb jälestämä see tööJuu; tüdrugu akasiv söögi man jälestem; poiss olli nõnda jäle, tüdrugu jälestiv, es tule `sü̬ü̬mäKrkVrdjälistama 2.(hammastest) ärä ju̬u̬ `küĺmä vett, `ambad akavad jälestama; `ambad jälestavad siis ku aput `aśja sü̬ü̬bSaa