jõutu`jõutuMärJürJJnPaiVMrVJgTrmLai, g -maLügRisJMdKoe, g `jõutuKse; `jõotuMuh, g -maTõs; `jõuvutuLügJõh; `jöutu (jöutu) g -maKhkPhaVll 1.jõuetu, nõrk, väeti, vilets; kidur, kängunud; lahja, kehv `jõuvutu maa, `lahja. põhi sant ja `vaeneLüg; tal oo üsna surma `aigus, ta oo nii `otsas ja `jõutuMär 2.aegaviitev, mittejõudus; aeglane kole `jõuvutu `niitada; `jõutu tüöLüg; [rukkilõikus oli] väga `jõutu tüe ja `raske tüeJJn; päris rihaga sai tõmmatud kohe [heinakaar ümber], varrega see töö on `jõutuPai; mida suurem `kartul, seda `jõutum võttaLai Vrdjoatu, joutu, jõuetu