jalg|raud 1. astmeraud; jalus sadula jalgravadMuh; jalgraud `vankrel, madalam `astuda, kahelpu̬u̬lMih; jalgraud piab `ratsaobusel olemaHag; [vankri] siivul olli kõva jalgravva kah Hel; jalgravva sadola `küĺge ummõldu kinniʔ; jalgraudu küleh om rihmSeVrdjala|raud, jalu|raud 2. a. uisk mõni `sõidab ühe jalg`rauvaga, `tõisel on kaks jalg`raudaJõh; koolilapsed `rüistasid jalg`raudadegaKse; jalg`raudega laseve `linguKrkb. libisemise vältimiseks jala alla kinnitatav [haakidega] raud jääl liikumiseks jalg`raudadega köiasse kui `talve lipe jäe ooMuh; jälgrovad `panta `jälga ja `minta noodale. nahatüki sees `panti `saapa `alla terav ots pidi naha vaheld väljas olema, mis jää `sisse lehebEmm; kõik nuadamehed kääväd jalgravvad jalan. `õtsa on rõngas kiärätud, sidod jala `ümber `kińni. uagid taob ühes tükis `väĺjä; äŕjädel õllud kua jalgravvad all vanass, kui talvel vedid vedoKod; jalgraud kolmõ vai nelä haagigaSeVrdjalaraud 3. kolmejalgne rauast pajaalus väljas keetmiseks pada jalgraud o kolme `sambaga, ümmärgune võru, jalad `alla niädetudKod