jorutusjorutu|s g -seVNgTrmPltPuhKrl; jorutu|ssHar, jorotu|sVas, g -sõ; jorudu|s g -kseKuu 1. madal ühetooniline hääl; pejlaul, jutt ta om üt́s jorutus ennedä, ta ei olõ `miaki laulHar; üt́s tu sama jorotusVas 2. ajaviitmine, jorutamine ega ta tühi jorutus midägi ei annaʔKrl 3. pikaldane, saamatu (inimene) Pidäs hakkama merele menemä, vade nüüd `uoda sidä jorudust `JaaniKuu; sie one üks jorutus, ei sie saa akkama `kuidagi `tauteVNgVrdjorutis, jörüdüs