juhusjuhu|s g -seKuuMusPöiVllEmmMärKhnKosRakKod(g -sse) Plt(-ss) Hlsjuhuslik sündmus v nähtus, juht(um), sattumus önnetu juhusEmm; oli ia juhus, saime sedasi `osta; kõik on juhuse asiKos; vat mul oli omal ükskord nisukene juhusRak; mõni juhuss on, et on siin mets (in) ilvessPltVrdjohus, juhtumine, juhtus