Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
julk2 julk g julga Khk(g julgi) Muh Se
1. sõnakuulmatu, vallatu; jultunud, hulljulge see on üks va julk küll, egas `poolis suini silmi sees; poisid lähvad küla vahel nii julgiks Khk; kes julk ja sõna`kuulmata oo, seda ilm õppeb; oo aga julgad lapsed Muh
2. arglik, kartlik ta vana julk, ta tohi‿i kohegi minnäʔ, sääne tasanõ; na sääntse julga, nä tohi‿i minnäʔ Se