jutu|jatk, jutu|jätk 1. ebaoluline kõneaine v ütlus vestluse pikendamiseks v jätkamiseks se muidu üks `itlemine, üks jutu jätkKhk; si̬i̬ on muku jutujatkuss ja sõnasuagiss, `ütled kui asi kedägi viärt ei õleKod; `kutsus ka pidule, aga se `kutsumine oli nigu jutu jätkustLai; [kurat] ta‿m nigu arinu jutu jakussKam; uujohh, ega tu̬u̬ medä ei olõʔ, ma `ütli ennedä jutujakuss, et mi kaugõpa kõnõlda saaHar 2. ajaviitja, seltsiline; jutukas inimene Ma `kutsusin `naaburi `naise heneläs judu`jatkuks ku `toised pidule `läksidKuu; ärä mene viel `vällä. õle `meile viel juttu `jätkost; ei õld `asja midägi, juttu `jätkust `vaide tulinLüg; oh sina juttu`jätku!Vai; küll si on üks jutujakk, ühe jutu lõpetab, teise akabSaaVrdjutu|jätkä, jutu|mees