[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 2 artiklit
juure1 `juure R eP(`juurõ Khn; rõhutus asendis ka juure ~ jure)
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab sag ühendverbi)
1. lähedale, ligi, lähikonda niikui `vuodi `eitasid, ko˛e [kass] tuleb `juure Jõe; `trehvasin `juure [maarjasõnajalale], ku õli juba `õilend, jo `marjad `küljes Lüg; Soo on `pehme, kust kaudu `sönna [küüni] `juure soab Pöi; nõue oo ää `umbun, õhk põle `juure saan Aud; lähän `juure ja `vuatan, teeb, mis teeb; lühikese nägemisegä inimene, `juure näeb, `kaugele ei näe Kod; `autuga päris `juure ei saa SJn || (millegi) kallale ea `kińnine kaśt, ea `kindel koaś peal, `sõnna `juure ei soa `keegi, ei iir ega arakas Juu || sia `põrsas `maksab pali, ei `jõua `juure `jääda Lüg
2. ühes, kaasa võta üks suurem riie koa `juure, ehk akkab sadama Muh; `lõika karjasele kanikas `juure Rid; käsn teese vanagu neljäbä `õhta jälle `tulla, et üksi `tulle, mitte `tõisi `juurõ võttõ enäm Khn; kui ta `lõunel ei käind, siis sai leevakot́t `juure `pandud Amb; [heinamaale] `võet́i kohe leivad `juure ja pada ja `tehti `süüa ja VMr; leevale pannasse juurekakk juure, et kui säädab uuesti `leiba, siis lähab ruttu apust Äks
3. külge ouemäŕk igalühel isi `moodi, paneb oma märgi `juure, kut pailu ühtnägu `aśju segamidi Jäm; seal kahe kibi vahel olid inimese kondid, nii abrad, et kui `juure `puutusid, nii purunesid põrmuss Mih; suitsuräimed tahvad lepabu `suitsu, muidu `tõmmab kibeda maigu `juure Hää; lehma inge mekk jääb piimale `juure Kad; viimäte lei nõnna ineto `koltond mao `juure [kaljale] Kod; jahud `tõmmavad seakse koppund aesu `juure SJn
4. lisaks lehm akkab `piima `juure lisamaie Lüg; ku niit on `pienikene, siis `tõmma [kedrates] linu `juure Jõh; `kümnel neli `juure teeb neli`teissend Käi; pane köiele `jätku `juure Rid; lapsele tu̬u̬b `aasta `juure, vana inimesel võtab maha Vig; üsna jooniga kasvab rohi, iga päev ulga maad `juure tuln Han; `juure `võtma (tüsenema, kosuma) Tor; me tasume veel `juure, mis `võlga on Juu; kui pääv akas `lu̬u̬ja minemä, elendus võt́tis (hrl võt́t) `rohkem `juure (helendus suurenes); `kauplemise juuren `ütled et, jätä maha, ma paan `juure Kod; [pruut] pidi kakste·ist, kolmte·ist `särki jägama, sinna käis `juure sokid, `kindad Ksi || (millegi) kõrvale keedeti koorega kardulesi ja keedeti `räimi `sõnna `juure Mar
II. postp
1. (kellegi, millegi) lähedale, ligi, (kellegi) seltsi; lähikonda; kuhugi, millenigi isä mäni `sauna `juure Vai; laps äb `julgu `vööra `juure `minna Khk; natsutasse `pörsad toidu `juure Jaa; pässu oo aja vahelt läbi pugend küla lammaste `juure Mär; `käemes akas pulmalesi pruudi `juure vädämä Vig; Andrese pere paśtab jaama `juure HMd; `lauba `mińdi kiriku `juure lugema ja pühäbä `ööldi esimest `korda maha Juu; Lienu jäi siis kua tuppa teiste `juure Jür; `saole `pańdi aod `alla ja `veeti küene `juure Tür; `kondab aga `ringi ühe juurest teise `juure Sim; inimesed läksid `lauba `õhta puadi `juure kokko Kod || oma söna `juure `jääma Rei; ma ei `oska nende sõnade `juure jääda, mis lehes oo (ei hakka uusi sõnu kasutama) Aud
2. (kellegi) poole (elama, teenima, visiidile, jutule, asjaõiendusele jne) Tuli `viiä `enne pruut `saksa `juure ja saks `pruukis tämä `enne ärä, kui `poisile `andas Lüg; taarist targa `juure `minna ~ minna, saab `ohtu Jäm; määra viiatse täku `juure paaritama Jaa; lehvad tüdrugate `juure magama Phl; ennevanast ku pisike äda `juhtus loomaga, sis läks kohe maa arsti `juure Vän; `tuĺli minu `juure jutule Tor; Liiva-Annuse ~ `Peetruse `juure minema (surema) Hää; läksid teise pereme `juure [teenima] HJn; ema suri `seie `tütri `juure ära KuuK; läksin ise sepa `juure adra `sahka teritama VMr; poeg võt́tis ühe lese naese. ema läks ka poja `juure Pil
3. (mgi tegevuse, ülesande) kallale laps käib välja pääl `lambas, `luomide `juure ei usalda viel `saata Lüg; `enni `tehti tule lõke ülesse, kui `ooste `juure `mindi Mar; Me oleme tü̬ü̬ juure tulnu, aga ei akka viil `pihta Hää; eśtiks läksin karjatseks lammaste ja sigade jure, siis läksin `loomade `juure Koe; ma tulin `teile reie (rehe) `juure appi VJg; küll olid sial tüńnis iad eeringud, ommukute `toodi töö `juure Lai
4. a. ühes, kaasa ta läks üsna kuiva leivaga `metsa, ta võttend `miskit `märga eese `juure Mar b. (millegi) kõrvale, (millegagi) koos toedu `juure, liha `juure süiäse [mädarõigast] Tõs; parve `juure käis vel keis, keiega oĺl `kalda `küĺgi kinni `siutud Vän; `kartula `kõrva ja supi `juure `sü̬ü̬daks [soolaräimi]; Mis puu nõnda sikke `oĺli, `pańti sia`kartulte `juure patta `ki̬i̬ma, vinnutadi Hää
5. (millegi) jaoks, tarvis; (millegi) suhtes pappi tuuakse saabaste töö `juure Vll; mere liib kibidega segämesi ei `aita `tööstuse `juure Mar; kui vesi uhub liiva ära, jäävad pisikesed kruusa kivid järele - - kõige parem ehituse `juure lubja teha Sim; paĺgid ja kivid ehituse `juure tuleb viädä pääväkõrran (küüdikorras); õege ualik oma aśja `juure Kod
Vrd juurde
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab sag ühendverbi)
1. lähedale, ligi, lähikonda niikui `vuodi `eitasid, ko˛e [kass] tuleb `juure Jõe; `trehvasin `juure [maarjasõnajalale], ku õli juba `õilend, jo `marjad `küljes Lüg; Soo on `pehme, kust kaudu `sönna [küüni] `juure soab Pöi; nõue oo ää `umbun, õhk põle `juure saan Aud; lähän `juure ja `vuatan, teeb, mis teeb; lühikese nägemisegä inimene, `juure näeb, `kaugele ei näe Kod; `autuga päris `juure ei saa SJn || (millegi) kallale ea `kińnine kaśt, ea `kindel koaś peal, `sõnna `juure ei soa `keegi, ei iir ega arakas Juu || sia `põrsas `maksab pali, ei `jõua `juure `jääda Lüg
2. ühes, kaasa võta üks suurem riie koa `juure, ehk akkab sadama Muh; `lõika karjasele kanikas `juure Rid; käsn teese vanagu neljäbä `õhta jälle `tulla, et üksi `tulle, mitte `tõisi `juurõ võttõ enäm Khn; kui ta `lõunel ei käind, siis sai leevakot́t `juure `pandud Amb; [heinamaale] `võet́i kohe leivad `juure ja pada ja `tehti `süüa ja VMr; leevale pannasse juurekakk juure, et kui säädab uuesti `leiba, siis lähab ruttu apust Äks
3. külge ouemäŕk igalühel isi `moodi, paneb oma märgi `juure, kut pailu ühtnägu `aśju segamidi Jäm; seal kahe kibi vahel olid inimese kondid, nii abrad, et kui `juure `puutusid, nii purunesid põrmuss Mih; suitsuräimed tahvad lepabu `suitsu, muidu `tõmmab kibeda maigu `juure Hää; lehma inge mekk jääb piimale `juure Kad; viimäte lei nõnna ineto `koltond mao `juure [kaljale] Kod; jahud `tõmmavad seakse koppund aesu `juure SJn
4. lisaks lehm akkab `piima `juure lisamaie Lüg; ku niit on `pienikene, siis `tõmma [kedrates] linu `juure Jõh; `kümnel neli `juure teeb neli`teissend Käi; pane köiele `jätku `juure Rid; lapsele tu̬u̬b `aasta `juure, vana inimesel võtab maha Vig; üsna jooniga kasvab rohi, iga päev ulga maad `juure tuln Han; `juure `võtma (tüsenema, kosuma) Tor; me tasume veel `juure, mis `võlga on Juu; kui pääv akas `lu̬u̬ja minemä, elendus võt́tis (hrl võt́t) `rohkem `juure (helendus suurenes); `kauplemise juuren `ütled et, jätä maha, ma paan `juure Kod; [pruut] pidi kakste·ist, kolmte·ist `särki jägama, sinna käis `juure sokid, `kindad Ksi || (millegi) kõrvale keedeti koorega kardulesi ja keedeti `räimi `sõnna `juure Mar
II. postp
1. (kellegi, millegi) lähedale, ligi, (kellegi) seltsi; lähikonda; kuhugi, millenigi isä mäni `sauna `juure Vai; laps äb `julgu `vööra `juure `minna Khk; natsutasse `pörsad toidu `juure Jaa; pässu oo aja vahelt läbi pugend küla lammaste `juure Mär; `käemes akas pulmalesi pruudi `juure vädämä Vig; Andrese pere paśtab jaama `juure HMd; `lauba `mińdi kiriku `juure lugema ja pühäbä `ööldi esimest `korda maha Juu; Lienu jäi siis kua tuppa teiste `juure Jür; `saole `pańdi aod `alla ja `veeti küene `juure Tür; `kondab aga `ringi ühe juurest teise `juure Sim; inimesed läksid `lauba `õhta puadi `juure kokko Kod || oma söna `juure `jääma Rei; ma ei `oska nende sõnade `juure jääda, mis lehes oo (ei hakka uusi sõnu kasutama) Aud
2. (kellegi) poole (elama, teenima, visiidile, jutule, asjaõiendusele jne) Tuli `viiä `enne pruut `saksa `juure ja saks `pruukis tämä `enne ärä, kui `poisile `andas Lüg; taarist targa `juure `minna ~ minna, saab `ohtu Jäm; määra viiatse täku `juure paaritama Jaa; lehvad tüdrugate `juure magama Phl; ennevanast ku pisike äda `juhtus loomaga, sis läks kohe maa arsti `juure Vän; `tuĺli minu `juure jutule Tor; Liiva-Annuse ~ `Peetruse `juure minema (surema) Hää; läksid teise pereme `juure [teenima] HJn; ema suri `seie `tütri `juure ära KuuK; läksin ise sepa `juure adra `sahka teritama VMr; poeg võt́tis ühe lese naese. ema läks ka poja `juure Pil
3. (mgi tegevuse, ülesande) kallale laps käib välja pääl `lambas, `luomide `juure ei usalda viel `saata Lüg; `enni `tehti tule lõke ülesse, kui `ooste `juure `mindi Mar; Me oleme tü̬ü̬ juure tulnu, aga ei akka viil `pihta Hää; eśtiks läksin karjatseks lammaste ja sigade jure, siis läksin `loomade `juure Koe; ma tulin `teile reie (rehe) `juure appi VJg; küll olid sial tüńnis iad eeringud, ommukute `toodi töö `juure Lai
4. a. ühes, kaasa ta läks üsna kuiva leivaga `metsa, ta võttend `miskit `märga eese `juure Mar b. (millegi) kõrvale, (millegagi) koos toedu `juure, liha `juure süiäse [mädarõigast] Tõs; parve `juure käis vel keis, keiega oĺl `kalda `küĺgi kinni `siutud Vän; `kartula `kõrva ja supi `juure `sü̬ü̬daks [soolaräimi]; Mis puu nõnda sikke `oĺli, `pańti sia`kartulte `juure patta `ki̬i̬ma, vinnutadi Hää
5. (millegi) jaoks, tarvis; (millegi) suhtes pappi tuuakse saabaste töö `juure Vll; mere liib kibidega segämesi ei `aita `tööstuse `juure Mar; kui vesi uhub liiva ära, jäävad pisikesed kruusa kivid järele - - kõige parem ehituse `juure lubja teha Sim; paĺgid ja kivid ehituse `juure tuleb viädä pääväkõrran (küüdikorras); õege ualik oma aśja `juure Kod
Vrd juurde
juure2 juure Han Var kohetis Lebajuuret pandi ikka apu nõu `sisse `apnema. Juure läks rutem `apnema, kui oli juurekakk `lõimes Han; pane leiva juure ära (panen leiva hapnema) Var
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|