Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
Leitud 1 artikkel
juurikas1 juuri|
kas g -ka eP(-
gas g -ga Jäm Khk Emm) ?
Vas;
`juuri|
kas (-
gas Kuu VNg,
-ka VNg,
-ko Vai) g -ka (-
ga)
R;
juuri|
k g -ka Kod Trv ?
Hls Lei(
-ga),
-ku (-
gu)
VNg Jäm Muh Rid Kod Hls Krk T V1. (taimel, puul) a. (suurem või jämedam) juur; peajuur; juurt meenutav maa-alune vars [suvivilja] `leigeti `sirbiga ja kui oli madal, siis `kitkuti `juurikatega VNg;
`laused kinnidaste selise `küĺge juurigutega;
juurigutest ning `okstest punudaste `korvisid Jäm;
kui raiutase `kaapsud siss ruŋŋid jäävad `kaapsu `küĺge ning juurigad jäävad maa `sisse Khk;
Juurikas lihab [männil] otse moa `pöhja;
Vana lehma liha nii `sitke ja köva kut juurikas Pöi;
`aprilli lõpul on marja`põõsal juba kõik uued juurikad all, nagu `narmid täis kõik Tor;
tedre madara juurikas pannakse viina `sisse, teeb viina nii punaseks ja ilusaks Juu;
minu `aegas `kiskusime kõik `erned juurikatega `kahlu Tür; Kange ku juurik (ära külmunud; inimesest ja loomast) Trv;
olli suur kolak kabelin - - siis ma jäi kõvass ku juurik [hirmust]; ka neil nii `puuduss olli, et kardule juurikit võtave Krk;
kui puu maha `lõikad, jäeb juurik. puu juurik, õts, mes puuss maha jäeb Kod;
aŕkadral `oĺli kaits `kurge kuusest, juurikuga `võeti väĺlä Ran b. juurpuu [laeva] `piidad kävivata `poigite üle ühest `puordist `toise. `juurikatega olivata `parraspuu küles;
kui juba `suuremb alus - - nied on `piimi `juurikad;
koverad `piida `juurikad VNg;
lootsiku kaared tulevad kuusepuu juurikatest:
puu saab `väĺla juuritud ja puud jääb ka `otsa, muidu juurikas ei anna `väĺla Tor;
laeva juurikas ~ kambakas (laeva seina või lae toeks) Hää;
juuritud jalas on `kasvand nii, ja kõberus suab juurikast `tehtud Hag; || alt järsem(ad) kaar(ed) laeva või paadi vööris ja ahtris pera `juurikas;
`keula `juurikas VNg Vrd juurkaar || midagi suurt või jämedat
`lõikas ühe juuriku `voŕssi mulle Kod c. kapsavars kabusta `juurigad `jäävad `aida ku `leikad [pead] maha Vai;
`kaapsa juurikas pannasse ruuduss kasuma Vig; Kõver kui kapsajuurikas Vän;
`kapsa juurikas ehk `kapsa töegus Juu; [kapsa] juurikid lapsed seid, `maiad juurikite piäle Kod;
`kapsta juuriku tahva ärä korjata, maa tahap ärä tettä Nõo;
lehmä˽jüräväʔ aian `kapsta juurikit Kan d. (seene) jalg; seeneniidistik `noaga sai alt seene juurikad ää lõigatud Mih;
siene juurikad kardavad `külma JJn;
kui `lõikad [võiseenel] juurika ära, kohe piim tuleb `väĺla juurikast Pal e. juurvili juurikad ~ juurigud, mis pole kenasti kasund juurvili, peedid ning Jäm;
mullatasse juurikid SJn2. (elundi) kinnitumisosa; (kehaosa, elundi) kinnitumis- või ühinemiskoht a. (hambal) `Amba `juurika `alle õli mädä kogond Lüg;
Just juurika pealt `murdis [hamba] ää Pöi;
ammas lagund ää, juurikas, va konts oo veel järele jäend PJg;
`amba juurikad nõnna pakitavad Kod b. konnassilm jala pial, kõva juurikas sehes Var;
konnasilma juurikad jäävad `sisse ikke Vän c. (küünel) kui juurika otsast enam edasi `kasvada ei sua, siis aab maha ja tuleb uus [küüs] Ksi d. sisekõrv `Kõrva`juurikas on `kõrva sies Lüg;
nii vali eal et, kõrva juurikast köib valu läbi Muh;
kõrva lest, lestast lähäb juurikasse Var;
kõrva juurikas on kõrva sees, siin tagapool külles. vanad inimesed `ütlesid, et kõrva juurikas valutab Plt e. minul tulid `juuksed `keige `täiega ära, mul ei ole `juurikugi pias VNg3. millegi alumine (jämedam või kandev) osa; vahetult millegagi liituv osa akkjalal oo peavihk, see peksetasse `easte otseks ja `siotasse juurikadest `kinni;
lehmä sabast `jälle vaadetasse, et kellel saba juurikas tuleb `allapoole kantsroo koodi, siis see `olle ea lehm Mar;
Anna taale (loomale) nina juurika pihta Han;
saksamoa lammas, suur rammus ilma ännätä lammas, ännä juurikas mud́u Tõs;
lehm pidi vajuma tümasse, saba juurikani oli sees;
nina juurikas sial `silmade vahel oli Lai; [saarmas] `väikse `jalguge mükerteb edesi, ännä juuriku pääl `toeteb, siis `viskab ike edesi Hls ||
vastu pead asuv kõrva osa; kõrvatagune lõi kõrva juurika `pihta Tor;
nudid `lammad, ilma kõrvata. vähäkene aga juurikid one Kod;
kõrva juurikas on vasta piad;
kõrva juurikas jäi valusast, kui kõva piaalune Lai;
kõrva juurikid `mü̬ü̬dä anni üte `kukrus (andsin ühe hoobi kuklasse) Hls4. fig peenis piab ia kõva juurikas olema, muidu selkad `lõhkuda ei sua Ksi;
om küll ää juurigumis Krk ||
sehest sile ja `valge, päält kõva ja `kange, pögsin kasvap ja `persen juurik = pähkel Puh5. fig (kangekaelne, väänik, sõnakuulmatu või laisk inimene) poja `juurika one ikke peris `juurika VNg;
Küll on vast `juurikas, ei `kuule sõna;
tämäl viel kaks `poisi `juurikat;
obone ei lähe tulist, on laisk `juurikas;
sie `juurikas ei akkagi tüöd tegemaie Lüg;
Oh sa igavene juurikas (kirumine) Pöi; Ta on kõva kui juurikas (kiusu ajavast lapsest) Vän;
vanapoisi-juurikas KJn6. leivajuuretis leva juurikas `jäeti `sisse pisike puĺlike. kui seda ei old siis `pańdi aput `piima PJg;
Jäta juurikast kah Hää Vrd juur1