[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kannas ui kannas (hui tagumine osa) – Jäm

kinnas kinnas eP(ke- LäLo Kul Kir Ris Juu, kjõ- Khn), `kinnas R, kinna|ss eL(-s Hls, -śs Har Rõu Plv Se, kinass Lei), g `kinda kinnas a. ku on `külmä `aiga, siis tehä`kindaga ka tüöd, a ko on `suoja `aiga siis `panna `kindad `tasku Vai; ma‿s pane `kindud käde Khk; kui külm aeg, olid jöhvist ja `villadest segi `tehtud `kindad, nee äi vöta[noodapüügil] vett `sisse Pha; Kanepid küliti `kindaga, siis linnud äi söönd sügise `seemid ää Pöi; sile läheb karuse `sisse = käsi läheb`kinda; paneme kahed `kindad ülissute Muh;see löng `aitab `kindaks küll Käi; ema `piutab `kinded Phl; läks uue kinnastega agu tegema, `lõhkus kohe teesed ää Mär; ruut́ `ańdis koa iga ühüle sukad ja `kendad Kir; ma ole `kindu ja kapeti kudun Tõs; `piotõt `kjõndad Khn; ei meil ei ole siin kalame `kindid Vän; Ta on kõik oma varanduse ära `kautanu, nüid põle `kindas, põle `peidlas Hää; ühe lõnga `kindad on `ühte `karva kas allid, mustad või `valged Hag; kirikuskäema `kindal olid kirjad sees, need olid kahe lõngaga `tehtud ja mõni kolmega Juu; [mustriks] Amb; lubas [teenijale palgaks] puari `kindaid `juurde `anda Koe; kuon selle lõnga kinnastest VMr; ei mul õle `kindaid tarvis, ma targenen paĺja kätega Kad; kes `nööri vedavad, neil on `kindad käes Trm; vanad mehed käesid alate `kindad vü̬ü̬ vahel, päräd `allapuale Kod; Pal; pruut́ pidi talle (kõrvanaisele) `anma paari sukke ehk `kindid Ksi; ku ta `oĺli `aasta [sulaseks], sai kolm `paari `kińdid ehk neli `paari sokkisi KJn; `kinda vi̬i̬r om ära koet, vart `üŕgä kudame; sukke tetti küll niidist, aga `kindit es koa `kennigi mundest ku villatse lõngast Krk; ei saa jo kinnast ei sukka, kui lammast ei ole Ran;mia õdagide kudasi `kindit Puh; mul ku ma `kindakodaja olli, `olli ommuku perä, õdagu peo ja `olli valmiss kinnass Nõo; ommi `poissega ma‿lli vedänü küll [vägipulka] tõmmassi üless nigu `kindit Ote; peio poisilõ `ańti paaŕ `kindit ja palmit pael pääl Kan;`surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küppäŕ pään - - no enämb ei˽panda `kindõid ei kübärät Har; sul seo põĺl om kiŕriv ku pää`kohtumehe `kindaʔ Rõu;ärʔ teretägu˽`kindaga, annat uma `lamba õ̭nnõ ärʔ Plv; kasukatsõ `kindaʔ tetäss `lambanahast vai vanast kazugast Se || vahel on külm [kalu] noppida, on pooled `kindad - - kujutud ilma sörmita Pha b.  fig lehm kut kinnas, udar kut kätis Jäm; Siber ja külmad kindad (käerauad)oo soole paras Mih; naerab isi oma `kinda `sisse, ei kuuluta testele Juu; kõhna nõnnagu kinnas Kod; kislaga saab `kindad kätte, kördiga köis rekke, pudruga pool `sülda puid Lai;mis sa `kiitled `kinda sees, tule seisa meśte ees Plt; üit́s `väike mehe kinnas(väikesekasvuline mees) Hls; ni̬i̬ om tõine kinnass tõisest paarist (ebakõlalisest abielust) Krk; ta‿m (kass on) nii˽rummal ku setu kinnaśs, kel päḱk säĺlä pääl om Har; kindad käes ~ kinnastega (halvasti, lohakalt tehtud tööst)Sa piad `kindad ottama käästärä, `ehku `lähte siis [töö] paremine Kuu; Jüri kää läheb töö nii pitkali edatsi, just kut oleks töö juures kindad kää olavad Kaa; Vaada ta reha või vikati lütt, keik on nii tehtud naguoleks kindad käe olnd Pha; Tee kätega, ää tee kinnastega Han; se üsna va `kinda töö Juu;Kinnastege keedäb leemi, argige teeb aseme Pst; `seante maja lämit ei pia, kinnastege tett Krk

kännas kännas g `kända Khk(`känna) Pöi ViK TaPõ Plt KJn(-äs); `kännas Hlj Lüg(-äs), g `kända VNg (juure)pundar; puhmas, kobar ühest `kändast `välja kasund löhmuspud Khk; kolm odra ühe `kända‿bäl kasund Pöi; taĺv võt́tis ärjap̀e kõik äe, mõni kännas aga jäi Kad; teil on `äśti pailu muru laugu `kändaid VJg; võerasemal on `kändad Sim; punase `sõstra kännas; pihlaka `kändad Trm; `pähkled kasvavad ühes `kändas Ksi; jõhv ein kasvab nigu kännas, `kända `moodi `ringi ratast Plt; pohlamarja `kändäd KJn || fig (inimesest) `istub ies `jusku vana `kännäs; kuhu sie `kännäs enämb läheb, kui on `ninda paks Lüg Vrd känd2, kändas1, kännal, kännar