[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit

kaaretama2 kaartega varustama jo vene on `laidus, `tarvis akkada `kaaretama; `kaaretasivad `paati VNg Vrd kaaritama2

kaaritama2 kaari|tama Lai Nõo Urv(-tamma) Vas Se, -teme Krl; `kaaritama Jõe Kuu Hlj VNg
1. paadi- või laevakaari paigaldama `Enne `laiudetti [paat] ärä ja siis ageti `kaaritama; `Kaaridin vene `männü`oksa `kaardega Kuu; `laiva on `kaaridettu VNg Vrd kaaretama2
2. võlvima kaaritõt [kiriku] lagi; kaaritõt lävi, kaaritõt `keldre Se
3. kaarena kulgema; ringi käima mine `õkva jooneld, mes sa kaaritat Nõo; Mi‿sa˽säält kaaritat, `läämi no siist üle nuka, saami `õkva˽kerigu manu˽`vällä Urv; küll tää kaarit́ kuʔ `liina lät́s Vas; vesi kaaritass, keerutass nigu vi̬i̬ `vasta võrõnkuh (jõehauda) Se || fig pilvituma kui kisub `pilve tükati juba, siis `ööldi, et kisub `kaardu ja kaaritab Lai

kaarutama2 kaaru|tama Khk Krj, `kaaru- R kaagutama kana `kaarutab, kui munemast ära tuleb, voi munema lähäb Jõe; kana kaarudab, tahab munele `minna Khk Vrd kaaruma

karastama2 karastama Mar kalgenduma (piimast) a. keetmisel kokku minema piim karastan paeas ää, kui tä ei ole nii rõõsk änäm mette Mar b. hapuks minema, tilgastama piim oo ühnä ää karastand, põle tä apo ega rõõsk; `kallab `rõõska `piimä `sõnna taari `sesse, siis `tõmbab paksuks, karastab ää Mar

karistama2 karistama poetama, varistama karistagu `vilja maha VNg Vrd karisema

karitama2 karitama kootidega teist korda vilja peksma (et seda puhtaks saada) – Lei Vrd kahritama

karjatama2 karja|tama Khk Pha Vll Pöi Muh Rei/-dama/ L Juu JMd Koe VJg Trm Kod Plt KJn Puh San/-tõme/ mom karjuma, hüüatama une sihes karjatas korra; laps karjatab une pεεlt, kut ta sedasi `kohkub Khk; panin `taale (talle) malakaga paar ead pirakast, karjatas nii et Kul; ta karjatas siss valusti Hää; karjatas üsna irmu pärast VJg Vrd kaljatama

kergutama2 kergu|tem(e) Hls, keŕgu- Krk; (ta) kergutab Pst kergitama, (veidi) tõstma kondi om nõnda valuse, ma pia ennast kergutem vähä; lääve linu kerguteme Hls; ta om nõnda rasse, ma ei jõvva tat keŕgute (~ liigute); kes peni `ända keŕguts ku ta esi ei keŕgude Krk

kiirustama2 kiirustama „jala pääl keerutama“ me Annega kiirustasim `laupa `õhta Hää

kiirutama2 kiirutamma käänukohtadel keerlema (jõevesi) käänü kotusõ pääl vesi kiirutass Rõu Vrd kiirõndamma

kiristama2 kiristama Kul Mär rikkuma, kahjustama küĺm kiristas kardolavarred ää Kul; kebadel vesi seesab kaua seal põllu peal, kiristab põllu kõik ää Mär

kirmitama2 kirmitama kipitama keel ja suu kirmitab mis `irmus [näsiniinest]; siĺm kirmitab Trm Vrd kirmendama, kirmitsema

kirretama2 kirretama Emm/-dama/ Var sädemeid pilduma tuli kirretab, `viskab sädemi puu küljest; kuivad aad kirretavad väga `kangesti; kuusepuu kõige `rohkem kirretab, kirred lööb `väĺla Var || fig ruttama Tööd on nii`palju, et vεtab üsna kirredama Emm Vrd kirjetama

koerastama2 koerastama Jäm Ans Khk(koi-) Kaa Rei halvasti, lohakalt töötama Ta‿s teind midagid, koerastas üle ning läks Jäm; kis sandist niidab vöi sandist ösub, siis eetasse ka, mis sa koirastad Khk; Kes sedati koerastand on – muist `loogu maha jäänd Kaa; Ta äi `oska veel öieti `niita, koerastab rohu ära Rei

koerustama2 koerus|tama Muh Ris, koeros- LNg Mar koerastama enne koerustatse ää koerussed, koerussed tõmmatse teiste seast ää Muh; `taimi arvendadi, aga kanepid koerostadi LNg; lähme kanepid koerustama Ris Vrd koerastama1, koerutama, koorustama2

koorustama2 koorustama isakanepeid kitkuma – Kse Vrd koerustama2

koorutama2 koorutama Mär Hää Kei Rap Juu Jür Pil(-ro-) Ran, -eme u M(-m), San(-õmõ); (sa) koorutad Mus; `kuorutamma Lüg
1. lõnga korrutama Koorutadi poolide päält - - kerade päält koorutadi ja koorutadi vahel nõnda ka, et üks ki̬i̬ viibsiti üles ja viibsip̀uu päält koorutadi; `Vu̬u̬ditekid on ka labased, aga neil on jäme koorutadud vee Hää; Kui koorutadi, siis aeti vokki teistpidi ringi Kei; [lõng] kui vägä piinike on, siis koorutan kolme`kortseks Juu; [ohjad olid] linased koorutud lõngast Pil; akka `lõnga koorutem ~ `iśkme van Krk; vokiga koorutedi `langa, `pańti mitu `langa kokku Ran
2. pidevalt sama juttu kordama; lobisema mis‿sa koorutad, ajad keik segamini Mus; Koorutab, juttu kannab ja nõnda kah, ku kaksipidi räägib Hää; se koorutab edasi `ühte `puhku seda juttu, ei taha lõpetada juu
Vrd korrutama1

koristama2 koristama VNg Lüg/-mma/ Jäm Khk Pöi Rei Tõs, -eme Hls korinat tekitama siest koristab, siis ei õle keskpaik ia `järje pääl; akkab siest (kõhus) koristamma ja müristämmä Lüg; [rähn] lööb ninaga oksa `pihta, koristab `jälle par‿par‿par; konnad kuristavad ~ koristavad Khk; See teab kõled `kuiva `aega kui koristi ölal puu ladvas omiku koristab Pöi; kond `kurkus. `öetse, kui obune kurgust koristab, kooks ja kooks Tõs

korrutama2 korrutama krooksuma konnad korrutavad kevade `öhtati vee `aukudes Khk

kraitama2 `kraitama varastama `Kraitas `jälle, nüid läks veeleivale (vangi) Jür

kuristama2 kuristama Kuu, -mma Vai kaelast pigistama, pooma; kägistama Ärä siu nii kovast `salli, sa jo kuristad kohe; Mes sel `kauluksel küll on, et sie `ninda kuristab Kuu; mies on `vällä kuristettu Vai

kuritama2 → kuuritama1

kurrutama2 kurrutamma Rõu; kurutõmõ Krl; pr (ta) kurrutass Se
1. sigu, põrsaid kutsuma ma˽kurudi küll iks, kurr-kurr, kurr-kurr - - kurudi külʔ, a mõ̭ni põrss jäi iks mahaʔ Krl; ku˽kodu mineḱ tuĺl [karjast], sõ̭ss kurrudi kurr - - sõ̭ss pańniʔ [tsia] ku˽mat́in kodu poolõʔ Rõu Vrd kurritama
2. kurisevalt häälitsema (loomast) kaśs kurrutass; tuvikõnõ kurrutass õ̭nnõ Se

kuuritama2 `Kuuritama kuuritsaga kala püüdma – IisR

kuurustama2 kuurustama Vän, `kuurustama Jõh närvalt sööma; (veidi) keha kinnitama Õli pikk `süömävahe, siis `kuurustati Jõh; `aige kuurustab, ei taha `süia ei `juua Vän

kuurutama2 kuurutama Vig; (ta) `kuurutab Lüg keerutama, keerdu ajama `viiruline `kuuruline, `esmarikku `reieline, midä `viiru `viirutab, sedä `kuuru `kuurutab = vokk `keträb, `kieräb ja kõik tieb Lüg || (askeldamisest) Muud ei saa kui kuuruta (perenaise töödest) Vig Vrd kuurduma, kuurotamma

*kõdrutama2 kust saa nõnna kõdrutes (rutates) tuled Muh

kõristama2 kõristama L Jür VJg, köristama Ris, koristamma Vai kägistama, kõrist pigistama krae korista `kaula; `piiga koristi `lapse `vällä, koristi `surnest Vai; vanasti `kõrtsus kõristati teist Mär; `mustlast kõristand `lamba ää PJg; `tahtis [teist] jutti ära kõristada Tor Vrd kuristama2, kõritama

kõrsitama2 kõrsitama Rõu; tud-part kõŕsitõt Har valmima lina om jo˽kõŕsitõt, ta pedi ennembi vällä˽`kakma Har; lina kõrsitõdass ärʔ, lina um kõrsitõt, ku tõmmaśs vereväss Rõu Vrd kõrsitumma

kõrutama2 kõrutama Ran Kam Rõu(-mma)
1. küpsetama; pruunistama `viĺlä kõrutedi panni pääl kohvi jaoss. nisud ja rüäd `panti segi, kõrutedi panni pääl ehk `prenligä; piirakit kah tetti, ahjun kõrutedi panni pääl kah Ran; liha kõrutõdass Rõu
2. (rauda) karastama sepp lei tsirbil `amba ärä, ütel, et ma vi̬i̬l kõruta tedä, `pandse tsirbi `tulle Kam

kõrõtama2 kõrõtama lobisema Sedä annab nüüd naõstõl tükk `aõga kõrõta Khn Vrd kõõrutama1

*kõõristama2 kõõristeme Hls; ipf (nad) kõõristasid kõõrutama Met́siste kari oĺli sääl, isad `kaklesid ja kõõristasid, emad oĺlid kavemal ja vaadasid Saa; kana kõõristeb, otsib pesa Hls Vrd kõõritama2

kõõritama2 kõõrit|ama Ran Kam Har Vas Lut, -amma Kam Urv Se, -õm(m)õ Krl Har; kõõretama LNg Mar Mär Vig Tõs Ris/köö-/ Nis Rap Juu, kõe- Var Juu Jür
1. kõõrutama (kana, hv muu linnu häälitsusest) mis sa kõõretad ja krääksod (kanale) Mar; kui metskukk kõõretab, siis tuleb `kuiva Mär; kana kõõretab, tahab munele Tõs; kui kana munema lähäb, siis kõõretab, pärast munemist kõketab Nis; [kana] jooseb `õues edasi tagasi ja kõõretab, mina ei tea kas ta muneb koa või Juu; enne munemist kõõritass, aga kui jo ärä munõnu, siss kaagutass Kam; kana kõõritõss orrõl Krl
2. fig (laulmisest) `laulge ikke mis laul on, aga see on ikke muidu nihuke kõõretamene Juu; `laulu kõõritama Ran
Vrd kõõristama2, kõõrutama1

kõõrutama2 kõõrutama Puh Rõn ehisnöörist silmustega kaunistama vanast olliva kõdardega `kampsoni, musta ehk sinitse, siss olliva nõnda punatsega ärä kõ̭ik kõõrutedu tõese; `ümbre kaala olli tu̬u̬ `kampsun sedäsi ärä kõõrutedu vereväga Puh; vanast olliva pikä˽särgi, verevä paelaga olliva ärä kõõrutedu; rinna i̬i̬st ja `puuse pääld olliva kõ̭ik ärä kõõrutedu Rõn Vrd kõõritama3

käritama2 käritama Hää hv VJg põletama; põlema süütama `Oksi põletavad, käritavad; Kadaki käritadaks, ni̬i̬d kärisevad `äśti; aod käritadass põlema Hää || praadima mune käriteta, kui pańni `peale pannasse VJg Vrd karitama3, käristama

kärsatama2 kärsatama Ans Khk Muh Juu Plt; kärsätämä Mar Kod; kärssa- Lih kärgatama, raksatama; käratama kou kärsatas; koolmeister kärsatas, lapsed jähid keik nönda vagusi Khk; kukkusin maha nii et selg roog üsnä kärsätäs Mar; saani jalas ühna kärssatas Lih; täna müristas kõvaste, kärsatas nii paĺu Juu; `tõmmas `teibä ku kärsätäs Kod Vrd kärtsatama

kärutama2 kärutama Jõh Jäm Khk Muh Juu Koe ViK I VlPõ Krk Urv(ḱa-), kärotamma Jõh Se(imp käroda)
1. ajama; tagant kihutama kärutasin ta uksest `õue, väravast `väĺja VJg; taa man joba ei˽saa˽laisõldaʔ, taa ḱarutass ütte`puhku takast Urv; ma kärode `vällä, laisaʔ inemise roisoʔ Se Vrd kärvendama
2. midagi intensiivselt tegema Ahi `mustab nagu `tunda auk ja kui pali õlen tänä puid läbi kärutand Jõh; kärutas kedrada iganes, okk oli punane ees Khk; küll om suur seĺlä täüs, ańds `seĺgä kärute periss Krk || pej (suguaktist) käruta taha [tüdrukule], mis sa `uotad viel Sim Vrd käristama
3. lööma kärotas `teisele `vasta `silmi Jõh; Ma kärutasi sellele ühe ea oobi Pöi; kärutas täie `vasta `vahtimist VMr; kärutas `müöda nägu nii et veri lõi suust `väĺla VJg; aga ta sai mehe `muodi kärutata Sim; kärutasin `talle möda `kõrvu Pil; käruta paĺl `siia TMr || hum tulistama kärutas jänekse maha Kad Vrd kärpama
Vrd kärrutama2