Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
kakand kakand g -i S Lä merikilk kui `meitel sügise vörgud sihes on, siis kakandid närivad rüsad `katki Jäm;
kakandid söövad vörgu εε, igavene pisine punane uśs, karuste `jalgadega Khk;
vähike kakand oo sure punase seljaga, suured kakandid oo `jälle teist `värvi;
Aab näust `sisse kut igavene kakand (aplast sööjast) Mus;
kakandid oo pisiksed putukad meres, mis `võrkusi ää imevad;
Vahib silma kohas kut kakand (laps vaatab alati näkku) Pöi;
kakandid oo nõnna suured kut suured kilgid oo Muh;
sa oled kõver kut kakand Rei;
kakandid on jälle `vörkusi söön Phl;
kui tuul toob merest muda, siis kakandid õeruvad võrgud puruks Rid;
ega kakandid ega ogaluugid põle kellegi kalad, need oo muidu ühed mere `pühked Kse ||
fig pej kut kakandid kallal (pealetükkivatest lastest) Khk;
oh teid kakandid küll, [päris] kakandid oma söömaga;
Kasige kurati kakandid nüid magama (öeld kanadele) Pöi Vrd kakar1,
kakard1,
kakat(i)
käkand käkand g -i (lühikesest inimesest) Kiisa-Mihkel oo kui üks käkand – `piśke, lühike ja lai; Vanaduses mõni läheb käkandis; Kukkus kui käkand, lükati sõrme otsaga `ümmer Han || Nagu käkand oled iga töö juures (saamatu) Han
kökand kökand =
köka mis sa söukse kökandiga teed Jaa Vrd kõka
kükand kükand segav, tüütu olend või jalus asi Vii see kükand siit ometi eest äe Vll