[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

käänap käänap, -näp g -u Saa SJn Vil(-i) M; käänä| g -bi Se; keanap g -a Rap, -i Plt
1. käänukoht a. käänak, kurv tee oĺli käänapiteta, nöör`sirge; käänapu pääl võib `ümmer minna Saa; teene [kuusk] on Jaaguri käänäpi otses Vil; Kiriku lähüksen või Sõnni käänäpun `panti jala `kinni; [too] talu om käänäpun Hls; tu̬u̬ om ti̬i̬ käänapu pääl Hel b. liiges kintsule `tehti koodi otsasse auk `sisse, kus si käänap on Saa c. pööripäev päevä käänap om ärä, siss ku ta (päev) nakass pikäss mineme Trv d. liigend- Onu kińks miule vastse käänäpug väidse Hls Vrd käänapää
Vrd käänatus, käänäng
2. riugas `vargal kõiksugu keanapid sees Plt; `vargal omma kõ̭iḱ käänäbiʔ `selge Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur