käänapkäänap, -näp g -u SaaSJnVil(-i) M; käänä|ṕ g -biSe; keanap g -a Rap, -iPlt 1.käänukoht a.käänak, kurv tee oĺli käänapiteta, nöör`sirge; käänapu pääl võib `ümmer minnaSaa; teene [kuusk] on Jaaguri käänäpi otsesVil; Kiriku lähüksen või Sõnni käänäpun `panti jala`kinni; [too] talu om käänäpun Hls; tu̬u̬ om ti̬i̬ käänapu päälHelb.liiges kintsule `tehti koodi otsasse auk `sisse, kus si käänap onSaac.pööripäev päevä käänap om ärä, siss ku ta (päev) nakass pikäss minemeTrvd.liigend- Onu kińks miule vastse käänäpug väidseHlsVrdkäänapää Vrdkäänatus, käänäng 2.riugas `vargal kõiksugu keanapid seesPlt; `vargal omma kõ̭iḱ käänäbiʔ `selge Se