Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
kääraline käärali|ne Aud/-lene/ Saa, g -se Hää, ḱääralinõ Se kääruline, käänuline paĺgid lähavad unikus koku, jõgi on ju kääraline Saa; uja om ḱääralinõ Se || korrapäraselt keritud (lõngakerast) Kääraline [on] `seuke kera, mis alati pius `ümmer keerutad, siś saad kääralise, aga [kui] `ulka `lõnga üksipidi kerid - - si̬i̬ ei `kõlba Hää