Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
katsatama katsa|
tam(
m)
a San(-
teme),
V(-
tõmmõ Krl),
kat́sa|
tama Hää,
kadsa- Trv Hel/-
teme/
Võn Kam Ote V(-
tõmmõ Krl)
a. kädistama (haraka häälitsusest) arak kadsates,
ei tää mis ta näge,
tule elu oonete lähikses Trv;
ku arak kadsatess aia `saiban,
kos pu̬u̬l and om,
säält tuvvass `käsku Hel;
külä kubijass tulõ,
harak kadsatass jo Võn;
harak innest hummugu katsat́,
tiiä˽mia `ti̬i̬dmist tõi Urv;
harak kadsatass,
küläline tulõ Plv || (rohutirtsu häälest) hainakadsak,
vaest kadsatass haina śeeh Se || (naishäälest) naasõ˽katsatese Urv b. hurjutama, (pahaselt) manitsema, tagant sundima Ku sa `lapsi tagasi kat́satasid,
`öeldi:
suru iḱki `lapsi tagasi,
kõigest `sańtusest `i̬i̬mal;
Si̬i̬ on niisamma kui kantseldamine,
et õpeta,
kat́sata,
vaata järel,
et korralikud on,
`lapsi vaja kat́satada Hää Vrd kaatsatama,
kädsatama