[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kägin kägin Krk, g -a IisR Sa Rei Kse Han Tõs Hää Saa Juu Koe VJg Iis Trm Plt, -ä Kuu Vai/n -ä/ Juu Kod KJn Nõo, -e Hls; käkin g käginä Nõo Se/-ḱ-/
1. (puitesemete) tuhm nagin Kolina ja käginaga sie puu`telgedega `vanker läks IisR; `tuoli käginä vaid `kuulda Vai; keribude kägin Khk; ma `kuulsi jo `kaugelt `vankri käginad Tõs; pańnin [ukse] ingedele eli `pääle, nüid ei ole änam kägint Saa; `talvel regi kägiseb küĺma lume peal, käginad on kuulda Juu; mua˛ilma kägin õli, `kuuldus kohe `ilma ärä, karuäkke vitsad ja pinnud `kuivsid ja kägisesid Kod; mõni vanger om serände, ti̬i̬b igävest käginät, lähäb nigu käginägä Nõo
2. vaikne (hädine) häälitsus `Üksi titte käginad oli `kuulda IisR; Pane sitikas püu sisse - - siis kuuled, et tal on kogu aeg üks kägin juures Rei; `Kätkist oli lapse käginad kuulda Han; latse kägin Hls; kuuli sääl [laste] käḱin om Se || kägin ääl KJn
3. haiglane, põdur, virin inimene möni laps ka `söuke kägin Khk; Ma ole selle talve läbi seike kägin olnd, pole aige, pole terve Kaa; Mine pisike kägin eest ää; see on muidu pisike lapse kägin Pöi; see pöle lapsest saadik `terve olnd, üks kägin ja pirin oli Rei; Käginatega oo `raske elada Han; on ike üks va kägin, asemel muas `ühte`puhku Plt
1. (puitesemete) tuhm nagin Kolina ja käginaga sie puu`telgedega `vanker läks IisR; `tuoli käginä vaid `kuulda Vai; keribude kägin Khk; ma `kuulsi jo `kaugelt `vankri käginad Tõs; pańnin [ukse] ingedele eli `pääle, nüid ei ole änam kägint Saa; `talvel regi kägiseb küĺma lume peal, käginad on kuulda Juu; mua˛ilma kägin õli, `kuuldus kohe `ilma ärä, karuäkke vitsad ja pinnud `kuivsid ja kägisesid Kod; mõni vanger om serände, ti̬i̬b igävest käginät, lähäb nigu käginägä Nõo
2. vaikne (hädine) häälitsus `Üksi titte käginad oli `kuulda IisR; Pane sitikas püu sisse - - siis kuuled, et tal on kogu aeg üks kägin juures Rei; `Kätkist oli lapse käginad kuulda Han; latse kägin Hls; kuuli sääl [laste] käḱin om Se || kägin ääl KJn
3. haiglane, põdur, virin inimene möni laps ka `söuke kägin Khk; Ma ole selle talve läbi seike kägin olnd, pole aige, pole terve Kaa; Mine pisike kägin eest ää; see on muidu pisike lapse kägin Pöi; see pöle lapsest saadik `terve olnd, üks kägin ja pirin oli Rei; Käginatega oo `raske elada Han; on ike üks va kägin, asemel muas `ühte`puhku Plt
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|