käks1käks g käksiSaLäKrjHiTõsHää, käksäVarKhn(ḱ-), ukäksaVarTõsHää 1.konksuga ritv; (väike) pootshaak käksil on putke näsa ning puust varssJäm; muud‿ku käksiga `ülgele peheMus; sai [hülge] käksiga veel `paati `kiskuda Krj; käksäga tõmmetse `palki lähemaleVar; käksiga katsutase meresügavust`ääres; käksil oo aak `küĺges; käksaga lööd, kas jää tugev ooTõs; Lüe käks kai taha ning `tõmba puät `iäreKhn; käksiga raiutass kala; puid sositass käksaga ku puud jõge müüda lähvadHää || liiprikonks – MusVrdkeks8, koks2, köks2 2.väike kirves käks `üita meil `väike kervesEmm; [öeldi] nagu ämma emandi käks, [kui keegi] pisike oliTõsVrdkiks2
käks2käks g käksipiimahammas lapsele tulad käksid suhe, pisissed `ambadKhkVrdkiks1