[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kentsak(as) kentsa|kas Muh Rei Lä Tor Ris ViK Iis Plt u Krl Rõu, `kentsa|kas R, kensa|kas SaId Muh Mär Vig Pä(kensä- Tõs) K, kintsa|kas Plv, kinsa|kass San, kensa|k Trm, g -ka; `kentsa|gas g -ga Kuu Vai(-gäs g -gä); n, g `kentsak|a, -o Vai; kentsä|käs KJn, kensä|käs Juu Kod(-k), kentsä|k Hel Puh, g -kä; kendsa|k g -ku T(-t- Puh) veider, imelik, naljakas Küll sul on iga `aeva `kentsagad judud Kuu; sie on isegi üks `kentsakas asi Lüg; On nagu vähe `kentsakas Jõh; siis neil on `pandu mogomaised kaik `kentsägäd `riided `selgä; aga se oli `kentsako Vai; Küll mullu oli üks kensakas tali Jaa; ta on ni kentsakas oma tükkidega Rei; Ta juba lapsest saadik natuke kentsakas Mar; seal peres oo nii kensakad inimesed Mär; Eks need (mardisandid) teind küll kentsakid tükka PJg; Ants on kah kensakas, lubas `tulla, nüid põle `kuskil Vän; kensakas inime on - - `seuke aĺbi `mooduga Hää; riägib kensäkid juttusid; `niuke uvitav, oma`moodi või loĺlakas, see on kensakas Juu; oli kensakas oma olemisega Kos; kensaka `näuga; nisukest kensakast lugu põle ma viel kuuld JMd; kole kentsakas oli kohe vuadata Kad; on üks kensak vana Trm; küll aab kensäkid jutta; kensäkäd nimed one Kod; sa oled ka kensakast läind Lai; mea seast kentsakut meest ei salli Hls; kendsak `tüt́rik, kõnnip nigu paega punnatuss, ei ole täll au ei äbi Nõo; oobis kendsak oĺl jälede, and üless poolõ San; aja säärtsiid kentsakaid juttõ Krl Vrd kentur, käntsak(as)
känd1 känd g kännu hv, u Ans Mus Jaa, Muh Emm L(ke- Mar) K, `kännu u Jõe Lüg IisR; `kändu VNg
1. puukänd `tõrvaga `kännud, neist tuli must tõrv Lüg; me lähme `kända käristama Muh; `jooksva eli `aetakse mädand männa kännost Kul; täma (koskel) muneb kännude `sisse Var; `kuibi `kände tembeldab Vän; koorivad kännu ää, et uśsid koore vahele ei saa Tor; kännud said `viatud viina vabrikusse HMd; `kändusi on `raske `lõhkuda Kos; mäńni `kända `pantasse põlema MMg || (roo) tüügas känd vöib nii pikk `olla, siiss roog on ea, aga teed sa `söukse [kõrge] kännu, siis on öhugene kord (rookatus jääb liiga õhuke) Ans Vrd kand2, känt1
2. fig a. (üksik) vanainimene vanad kännud kaduvad ja pole sii εnam kedagid Mus; ma ole üks vana känd Muh; elad nagu üks va känd üksi Mar; Vanad inimesed oo nagu vettin kännud, ei neid taha `kiski Han; sa oled üks va vana känd koa Ris; päris `terves `siukest vana `kändu ei ti̬i̬ `ki̬i̬gi änam SJn || kalk, kaastundeta kõba nagu va känd, tema küĺlest ei tule tükki ää, `niuke ihnus kõba inime Juu b. (esi)vanem; suguvõsa `kuida `kändu ies, `ninda vesu taga VNg; kudas kennud, nõnna võsud Mar; nönna kudas känd `ieli, nönna vösa järel koa Ris; kuidas känd, nõnna võsu, kuidas lind, nõnna laul; me oleme ühest kännust `kasvand, oleme kõik ühe kännu võsud Juu; käbi ei kuku kännust `kaugelle JõeK; kuda känd, nõnna võsu VMr
3. suur tükk, käntsakas suured mustad suitsuliha kännud olid `kausside sees Rid Vrd kändam, käntsak
1. puukänd `tõrvaga `kännud, neist tuli must tõrv Lüg; me lähme `kända käristama Muh; `jooksva eli `aetakse mädand männa kännost Kul; täma (koskel) muneb kännude `sisse Var; `kuibi `kände tembeldab Vän; koorivad kännu ää, et uśsid koore vahele ei saa Tor; kännud said `viatud viina vabrikusse HMd; `kändusi on `raske `lõhkuda Kos; mäńni `kända `pantasse põlema MMg || (roo) tüügas känd vöib nii pikk `olla, siiss roog on ea, aga teed sa `söukse [kõrge] kännu, siis on öhugene kord (rookatus jääb liiga õhuke) Ans Vrd kand2, känt1
2. fig a. (üksik) vanainimene vanad kännud kaduvad ja pole sii εnam kedagid Mus; ma ole üks vana känd Muh; elad nagu üks va känd üksi Mar; Vanad inimesed oo nagu vettin kännud, ei neid taha `kiski Han; sa oled üks va vana känd koa Ris; päris `terves `siukest vana `kändu ei ti̬i̬ `ki̬i̬gi änam SJn || kalk, kaastundeta kõba nagu va känd, tema küĺlest ei tule tükki ää, `niuke ihnus kõba inime Juu b. (esi)vanem; suguvõsa `kuida `kändu ies, `ninda vesu taga VNg; kudas kennud, nõnna võsud Mar; nönna kudas känd `ieli, nönna vösa järel koa Ris; kuidas känd, nõnna võsu, kuidas lind, nõnna laul; me oleme ühest kännust `kasvand, oleme kõik ühe kännu võsud Juu; käbi ei kuku kännust `kaugelle JõeK; kuda känd, nõnna võsu VMr
3. suur tükk, käntsakas suured mustad suitsuliha kännud olid `kausside sees Rid Vrd kändam, käntsak
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|