[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kaatsad pl kaatsad g pl `kaatsade S(n kaats Jäm Khk Kär); pl kaa|dsaʔ, -tsaʔ, g pl, p `kaats|u V(g -o Plv Se, -õ Rõu Räp); kaatsas g `kaatsa Vll, g pl kaatsaste Krj; `kaatsas Kuu, pl `kaatsad Kuu Hlj
1. a. vanaaegsed linased või takused meeste (alus)püksid söber koorib söbra kaatsad Khk; meestel `ollid pisissed lühiksed püksid, vahel `üiti kaatsad Muh; too omad kaatsad ää Rei; ku poisi˽`sanna lät́siʔ, sõ̭ss küüsüti iks „kas kaadsa˽`saiõʔ“; `kaatsu pääl `kańti `tõisi `pükse kah Rõu; kaadsaʔ oĺli˽vanast `paklatsõ˽pidämise ṕöksiʔ; i̬i̬h oĺl mulk, kaadsamulk Plv; kaadsa põrn; Aia otsah `kuivi mitu `paari `kaatsu Vas; mehe kaatsõl joba mito `paika pääl, küĺl käü viil mõ̭nõ ao Räp; kaadsaʔ omma `paklatsõʔ, a püḱsiʔ villadsõʔ. `paĺjidõ `kaatsugaʔ ju̬u̬sk majäst `vällä; sõbõ̭r tõõsõ sõbra kaadsa˽ku̬u̬ŕ; kaadsaʔ väriseseʔ kui haavaleh́t jalah (hirmu pärast) Se; kaadsaharotäüs [mõõduna]; alumadsõ kaadsaʔ; `peälmädse kaadsaʔ; `suikadsõʔ kaadsaʔ Lut || a lõdu hopõn, tuul um `jalguvaihhõn sääne rihm gu kat́s `sõrmõ laiuta, hannast kaadsuni Lut b. taimenimedes liitsõna järelkomponendina Ls armi-, kikka-, kuke-, härja|kaatsad; kure-, käo|kaats Vrd kaaded, kaltsad
2. püksisäär püksi kaatsad, kaks `kaatsa on; pölvist `saati lühised villpüksid, allid pitkad sukad ulatasid kaatsade `sisse, pailad pεεl Jäm || fig tule va veninud kaats (laisast inimesest) ka rutem Jäm
3. suirakorvikesed mesilase tagajalgadel mesilased toovad `kaatsu `sisse. mesilased vädavad `kaatsu Khk; kaatsad on nönda `rasked kui [mesilased] koju tulad Kär; mesilastel on kaatsad järel Pha
4. kanganiie osa [niie] silma poolel oo sõlm, reie poolel `sõlme ei ole. reie pooled `üiti kaatsad Muh
1. a. vanaaegsed linased või takused meeste (alus)püksid söber koorib söbra kaatsad Khk; meestel `ollid pisissed lühiksed püksid, vahel `üiti kaatsad Muh; too omad kaatsad ää Rei; ku poisi˽`sanna lät́siʔ, sõ̭ss küüsüti iks „kas kaadsa˽`saiõʔ“; `kaatsu pääl `kańti `tõisi `pükse kah Rõu; kaadsaʔ oĺli˽vanast `paklatsõ˽pidämise ṕöksiʔ; i̬i̬h oĺl mulk, kaadsamulk Plv; kaadsa põrn; Aia otsah `kuivi mitu `paari `kaatsu Vas; mehe kaatsõl joba mito `paika pääl, küĺl käü viil mõ̭nõ ao Räp; kaadsaʔ omma `paklatsõʔ, a püḱsiʔ villadsõʔ. `paĺjidõ `kaatsugaʔ ju̬u̬sk majäst `vällä; sõbõ̭r tõõsõ sõbra kaadsa˽ku̬u̬ŕ; kaadsaʔ väriseseʔ kui haavaleh́t jalah (hirmu pärast) Se; kaadsaharotäüs [mõõduna]; alumadsõ kaadsaʔ; `peälmädse kaadsaʔ; `suikadsõʔ kaadsaʔ Lut || a lõdu hopõn, tuul um `jalguvaihhõn sääne rihm gu kat́s `sõrmõ laiuta, hannast kaadsuni Lut b. taimenimedes liitsõna järelkomponendina Ls armi-, kikka-, kuke-, härja|kaatsad; kure-, käo|kaats Vrd kaaded, kaltsad
2. püksisäär püksi kaatsad, kaks `kaatsa on; pölvist `saati lühised villpüksid, allid pitkad sukad ulatasid kaatsade `sisse, pailad pεεl Jäm || fig tule va veninud kaats (laisast inimesest) ka rutem Jäm
3. suirakorvikesed mesilase tagajalgadel mesilased toovad `kaatsu `sisse. mesilased vädavad `kaatsu Khk; kaatsad on nönda `rasked kui [mesilased] koju tulad Kär; mesilastel on kaatsad järel Pha
4. kanganiie osa [niie] silma poolel oo sõlm, reie poolel `sõlme ei ole. reie pooled `üiti kaatsad Muh
käe|kaats(as) -kaats g -kaatsa S(-oa- Pöi; pl -katsad Krj) Lä(pl -katsad Kul, -`kaatsed Lih); -kaatsas Jäm hrl pl nurmenukk kääkaatsad, pitka sääre `otsas `koltsed ödremed Khk; kää kaatsad on vara `väljas Kaa; kääkaatsad kasuvad einamal, neid pöllal äi ole Krj; käekaatsad löövad pool vildakili laiali, kollased `õitsed ripuvad alatspidi Pöi; kεεkaatsa tee - - se peab olema köho rohi kut köht `lahti on Käi; Ma noppisi `soole püutäie kää`kaatsasi Rei; kääkaatsad oo `koltsed - - metu õit ühö varre ots Mar Vrd käe|kaartses, käe|kaasuke, käe|kaitse, käe|kalts, käe|kaste, käe|katse, käe|katus, käokaats
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|